Tuumafüüsika (0)

1. Prooton - aatomituuma koostisosake. m=1,673*10 ​-27​kg, laeng +1e (elementaarlaeng +1). Stabiilne, vabas olekus, ei lagune. Eluiga > 1,9*10​29​a.  2. Neutron - aatomituuma koostisosake. m=1,675*10 ​-27​kg, laenguta. Keskmine iga vabal neutronil ca 15 minutit.  3. Laenguarv - keemilise elemendi aatomituumas leiduvate prootonite arv. Tähis: Z 
4. Massiarv - prootonid ja neutronid kokku ehk nukleonide koguarv, tähis- A 
5. Keemiline element on määratud prootonite arvuga tuumas. 
6. Sama prootonite arvu ja erineva neutronite arvuga tuumi nimetatakse keemilise elemendi isotoopideks. 
7. Radioaktiivsuse all mõistetakse aatomituuma iseeneslikku muundumist. Radioaktiivsusega kaasneb mitut liiki kiirgust. 
8. Radioaktiivse kiirguse liigid: 
1)Alfakiirgus-neil puudub elektronkiht ning kogu laengu moodustavad kaks prootonit. tekib kui on liigselt prootoneid. 
2) Gammakiirgus-footonite voog (footonid on massitud ent kõrge energiaga). tekib kui on liigselt energiat. 
3) Beetakiirgus-Elektronid on suhteliselt (võrreldes teiste kiirgusosaketega) tühise massiga ja omavad negatiivset laengut. tekib kui on liigselt neutroneid. 
4) Neutronkiirgus - tuumalagunemise (või -lõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroenid. Kaudselt ioniseeriv kiirgus 
9. Tuumaenergiat on võimalik vabastada kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustumisel. 
10. Aega, mille jooksul radioaktiivse isotoobi aatomite arv väheneb 2x nimetatakse poolestusajaks. T= sec, h, aasta 
11. Kergete tuumade ühinemisreaktsioon - kergemad tuumad ühinevad raskemateks. nt toimub tähtedes ja on nende energia allikaks. 
12. Inimesele ohtlikkuse piiriks loetakse 5000mrad/a ja lühiajaline surmav doos on 250-500rad/a 
13. Tuumaenergia kasutamine: tuumaelektrijaamad, tuumapomm 
Radioaktiivse kiirguse kasutamine: vähiravi, geoloogia 
14. Antiosake - osakese vastandosake, mis on samade omadustega nagu osake ise ning erineb vaid laengu poolest. 
15. Vundamentaalfermionid - 6 kvarki ja 6 leptonit. 
16. Kvarkstruktuurid - prooton- UUd, neotron- Udd 
17. Leptonid - elementaarosakesed, mis ei osale tugevas vastastikmõjus. nt elektron. 
18. Hadronid - kõik osakesed, mis koosnevad kvarkidest ja osalevad tugevas vastastikmõjus - hadronid. (Võivad koosneda kas kolmest kvargist või kvargist ja 
tema antikvargist.) Nt. prooton, neutron, kaaon 
19. Vastasmõjusid vahendavad osakesed - footon (vahendab elektromagnetilist vastasmõju), gluuonid (vahendavad tugevat vastasmõju), vahebosonid (vahendavad 
elektronõrka vastasmõju), Higgsi boson 
20. Vanuse määramine radioaktiivsuse meetodil - t= -T/ln2 * ln N/N ​0