tulevastele põlvedele jätkuda. Sellest tulenevalt on hakanud kütuse hinnad samuti kõrgemaks kasvama. Et avastada uusi alternatiive, on pead murtud mitmeid aastaid ja on teada saadud nii mõndagi. Autode puhul on leiutatud mitmeid hübriid autosid, mis töötavad nii elektriga, kui ka erinevate bioloogiliste taimeõlidega. Elektri saamiseks on aga avastatud tuuleenergia, mis pole just väga efektiivne, kuid on abiks ikkagi. Ja samuti ka tuumaenergiajaamad, kus kasutatakse uraani, mida tuleb sügavalt maapõuest kaevandada. Inimeste elu on vägagi lihtsaks tehtud. Kõik asjad on käe-jala juurde toodud ja ise ei pea enam põhimõtteliselt mitte midagi tegema. Kuid sellegipoolest teadlaste ajud ragisevad ja mõeldakse erinevates valdkondades uusi asju välja, et inimeste elu veel kergemaks ja paremaks teha. Minu arvates ei lõppe ühiskonna areng iialgi. See algas maailma loomisest ja kestab lõpmatuseni
Hüdroelektrijaama ehitamine Jangaste jõele toob kaasa suurte alade üleujutused ja veereziimi muutumise. · Tuumaelektrijaam. Tuumaenergiat hakati kasutama 20 saj. teisel poolel. Tuumajaamade kütteks kasutatakse uraani maad. Suurimate uraanivarudega riigid on Austraalia, Lõuna- Aafrika Vabariik, Kesk-Aafrika riigid. Tuumaenergia osakaal riigi energiabilansis on suur USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal, Jaapanis ja Venemaal. Tuumaenergiajaamad on ohtlikud, sest eraldub radiaktiivseid jäätmeid, mis on kahjulikud elus loodusele. Katastroofi korral on tagajärjed huvitavad ja pikaajalised. Kuid neid ehitatakse juurde, kuna uraani maak on praegu veel odav ja võimaldab toota palju elektrit. Alternatiivenergia tootmine võeti kasutusele sest fossiilsete kütuste varud hakkasid otsa saama. Alternatiivenergiaks nim. energiat mida toodetakse peamiselt taastuvatest energia allikatest
ei peaks elektrit sisse ostma aga ei jätku niipalju, et müüa. Riigile kuuluv elektritööstus oli 2003. aastal hinnanguliselt väärt 21 247 200 ruupiat. Nagu Eestigi, on ka Indoneesia näidanud üles huvi tuumaenergia vastu. Uurimustöö eesmärgina on mõningad eksperimentaal tuumajaamad ka juba Indoneesiasse ehitatud(Yogyakarta; Serpong; Bandung). Lõplike tuumaenergiajaamu, mis hakkavad ka elanikele elektrit tootma tahetakse ehitada Muriasse ja Gorontallole. Indoneesia tuumaenergiajaamad on kognud suurt pahameelt erinevatelt Greepeace’lt ja ka kohalikelt. Indoneesial on rikkalikult mitmesuguseid loodusvarasid, mille hulka kuuluvad nafta ja maagaas. Riigi peamiste impordiartiklite hulka kuuluvad masinad ja seadmed, keemiatööstuse produktid, kütused. Tähtsamate ekspordiartiklite seas on nafta, maagaas, elektriseadmed. Riigi elektritoodang oli 2008. aastal 129 miljardit kWh. 2009. aastal oli arvestuslik
ostma aga ei jätku niipalju, et müüa. Riigile kuuluv elektritööstus oli 2003. aastal hinnanguliselt väärt 21 247 200 ruupiat. Nagu Eestigi, on ka Indoneesia näidanud üles huvi tuumaenergia vastu. Uurimustöö eesmärgina on mõningad eksperimentaal tuumajaamad ka juba Indoneesiasse ehitatud(Yogyakarta; Serpong; Bandung). Lõplike tuumaenergiajaamu, mis hakkavad ka elanikele elektrit tootma tahetakse ehitada Muriasse ja Gorontallole. Indoneesia tuumaenergiajaamad on kognud suurt pahameelt erinevatelt Greepeace'lt ja ka kohalikelt. Meeleavaldus Indoneesias tuumaenergia vastu Põllumajandus Paiknemine ekvatoriaalses kliimavöötmes võimaldab saada 2-3 saaki aastas. Ent Indoneesia on suhteliselt mägine ning head tingimused põllumajandusega tegelemiseks on vaid suurte jõgede aladel ning vulkaanilistes piirkondades. Mujul on liigniiskuse ja soostumise tõttu enamasti istandused
Nendes toodetakse või töödeldakse hüdroelektrit(kõige enam), geotermilist, kivisütt, gaase, kütteõli ja vähesel määral päikese ja tuuleenergiat. Nagu Eestigi, on ka Indoneesia näidanud üles huvi tuumaenergia vastu. Uurimustöö eesmärgina on mõningad eksperimentaal tuumajaamad ka juba Indoneesiasse ehitatud(Yogyakarta; Serpong; Bandung). Lõplike tuumaenergiajaamu, mis hakkavad ka elanikele elektrit tootma tahetakse ehitada Muriasse ja Gorontallole. Indoneesia tuumaenergiajaamad on kognud suurt pahameelt erinevatelt Greepeace'lt ja ka kohalikelt. Elektrienergia toodang ühe inimese kohta riigis on 5-8 MWh(5000-8000kWh). Maailma keskmine on 3MWh. Väga madal tarbimine, nagu Indoneesias, näitab seda, et enamik elanikest pole ühendatud elektrivõrku. Indoneeisas on 68% inimestest/2010 seisuga), kes kasutavad elektrit, mittekasutajad asuvad rohkem riigi idaosas. Siiski 2014 on see protsent tõusnud 84% peale ja 2020 aastaks soovib riik tagada kõigile
annaabi.ee 
