Siseneb erandlikult pedunculus cerebellaris superior´i kaudu, ristuvad uuesti, jäädes lõpuks samapoolseks. Tractus cuneocerebellaris Esimene neuroni keha ‒ ganglion spinale Teise neuroni keha ‒ nucleus cuneatus , kus paikneb tractus bulbothalamicus´e teise neuroni keha, võtab vastu propriotseptiivset tundlikkust ülajäseme ja keha ülemiselt poolelt. Tractus nucleocerebellaris, saab aksoneid kraniaalnärvide tuumadelt Esimene neuroni keha ‒ kraniaalnärvi tundeganglion Teise neuroni keha ‒ kraniaalnärvi tuumad Tractus reticulocerebellaris ‒ formatio reticularis´elt. Tractus vestibulocerebellaris, lõpeb flocculus´es ja nodulus´es. FORMATIO RETICULARIS – RETIKULAARFORMATSIOON Neuronite võrgustik vaheajust ja keskaju tegmentum´ist kuni piklikajuni, omavad ülenevaid ja alanevaid aksone
määral kosmoselendureid ja nende aparatuuri. Need lõksupüütud osakesed on enamuses prootonid ja elektronid. Pooluste lähedal algab sisemine kiirgusvöönd 100km kõrguselt, ekvaatoril umbes 1000km kõrguselt.[3] Kuid siiski, kosmilisi kiiri on täheldatud palju suurema energiaga kui supernoova jäägid suudavad genereerida ja see kust need ultra-kõrged energiad tulevad on siiani suur küsimus. Võibolla need tulevad väljastpoolt Galaktikat, aktiivsetelt galaktilistelt tuumadelt, kvasaritelt (üliere objekt meie universumi äärel, mis kiirgab suurel hulgal energiat) või radioaktiivsete kiirte puhangust.[2] 4 Primaarkiirgus Primaarkiirguse moodustavad peamiselt prootonid (u. 90%) ja alfaosakesed (u. 6%), vähem on keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi esimese poole elementide aatomite tuumi, elektrone ja positrone. Primaarkiirguse osakeste keskmine energia on 10 10 eV, kuid on ka avastatud osakesi,
Sisemine granulooskiht, 5. 4 Sisemine püramiidrakkude kiht( keskmised ja suured püramiidrakud), 6. Käävitaoliste rakkude kiht. Püramiidrakud on need närvid, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramiidkulgla nimetust. See kulgla kulgeb seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuroniteni. Ekstrapüramidaalsüsteem saab alguse ajupõhimiku (basaalganglionite) tuumadelt. Nende kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju. Ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuste tiheduse järgi koostas Brodman ajukoore kaardi, kus ta jagas ajukoore umbes 50 erinevaks väljaks ja nendel väljadel on ehituslik ja funktsionaalne omapära. Neid väljasid nim. brodmani väljadeks. Teine, kes on
- sisekülje granulooskiht (3. kiht) - sisemine püramiidrakkude kiht (2. kiht). Seal keskmised ja suured püramiidrakud. - Kääritaoliste rakkude kiht (1.kiht) . Püramiidrakud on need närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramidaalkulgla nime. See kulgla kulgeb mööda seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuronite ... . Püramidaalsüsteem saab alguse närvirakkudest. Ekstrapüramidaalsüsteem saab alguse aju põhimiku tuumadelt. Selle süsteemi kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju mustainet punatuuma. Väikeajust ehk ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuse tiheduse järgi. Koostas Brodman ajukoore kaarti, kus ta jagas ajukoore umbes 50ks erinevaks väljaks. Nendel erinevatel väljadel on nii ehituslik kui ka talituslik ehk funktsionaalne omapära. Neid
achilleuse) näitavad kas reflektoorne talitlus seljaaju tasandil on normaalne või esineb probleeme - kõhurefleks - tallarefleks - urineerimisrefleks - defekatsioonirefleks - sugurefleks 57. Piklikuaju funktsioonid. Piklikaju koos Varooliuse sillaga nim. tagaajuks ning koos keskajuga moodustavad nad ajutüve. Pikliku aju talitlust mõjutavad suuraju poolkerade koorelt, väikeajult ja ekstrapüramidaalsüsteemi tuumadelt saabuvad impulsid. 1. Regulatsioonikeskused - Hingamiskeskus - Südametegevuse regulatsioonikeskus - Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus - Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus - Võtab osa ka skeletilihaste toonuse reguleerimisest 2. Refleksid - Imemisrefleks - Mälumisrefleks - Neelamine - Oksendamine (kaitseref.) - Aevastamine (kaitseref.)
Välimine püramiidrakkude kiht (väikesed püramiidrakud), 4. Sisemine granulooskiht, 5. Sisemine püramiidrakkude kiht( keskmised ja suured püramiidrakud), 6. Käävitaoliste rakkude kiht. Püramiidrakud on need närvid, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramiidkulgla nimetust. See kulgla kulgeb seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuroniteni. Ekstrapüramidaalsüsteem saab alguse ajupõhimiku(basaalganglionite) tuumadelt. Nende kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju. Ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuste tiheduse järgi koostas Brodman ajukoore kaardi, kus ta jagas ajukoore umbes 50 erinevaks väljaks ja nendel väljadel on ehituslik ja funktsionaalne omapära. Neid väljasid nim. brodmani väljadeks. Teine, kes on proovinud
annaabi.ee 
