Jaapanist aga eemale hoidnud ja alles pärast Hiroshima pommitamist sõja kuulutanud. Sõjajärgsel ajal tekitas pingeid lääne ja NSV Liidu erinev nägemus rahutagamisest Euroopas, ja ka sellest, mis saab Saksamaast. II maailmasõja järgne maailmasüsteem oligi suuresti ida ja lääne vastuseisul põhinev maailma jagamine kahte leeri. Läänemaailma suureks probleemiks oli ka kolooniate kiire iseseisvumine pärast II maailmasõda. Võimaliku uue maailmasõja aga hoidis ära suurvõimude tuumaarsenal. Algas siis võidurelvastumine ja külm sõda, sõda mille vahendiks oli maailmamajandus. Kuigi otsest suurt sõda külma sõja ajal küll polnud, oli siiski mitmeid väiksemaid lokaalseid konflikte, nt Korea ja Vietnami sõda, Lähis-Ida konfliktid jne. Kuna see maailmasüsteem mis enda alla hõlmab valdava osa 20. Sajandist, põhines läänemaailma ja nn idabloki vastuseisul, siis suurim tegur selle maailmasüsteemi kokku varisemises või ümberkorraldumises oli Nõukogude Liidu lagunemine
programmi, mille nimi on Strategic Defence Initiative (Strateegilise kaitse algatus)- lühemalt SDI. Programmi eesmärk on kaitsta USA'd Nõukogude Liidu ja teiste Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide tuumarünnakute eest kosmoses asuvate tuumarelva kanda suutvate ballistiliste rakketide tõrjesüsteemi rajamise abil. Oma kõnes esitas ta mõtte lõpetada vastastikuse tuumaähvardamise. Teine põhjus miks SDI programm algatati oli see et, Nõukogude Liidu tuumaarsenal oli kasvanud hirmutavalt suureks ja see ületas igasugused piirid. Üsna varsti hakkas meedia SDI programmi uue populaarse ja utoopilise filmi ''Star Wars''i järgi kutsuma Tähesõjade programmiks. Tähesõdade programm võttis endale eesmärgiks luua raketikilp, mis nurjaks vastase tuumarünnaku. Täpsemalt teha vastase ballistiline rakett koos lõhkelaenguga kahjutuks enne maandumist. Paraku saadi aru et see polegi nii lihtne kui tunduda võiks. Ballistilisel raketil on
jätkuda maapõue uraanivarudest ligi 270 aastaks. Lisaks on jaapanlased teinud edukaid katseid uraani kätte saada mereveest, kus selle sisaldus on 0,003 ppm (parts per million), mis muudab uraani ressursi piisavaks tuhandeteks aastateks. Tõsi selle hind tõuseb küll pea kolm korda, kuid arvesse võttes kütuse osa tuumaenergia hinnas on see väike. Samas USA ja Venemaa vahel 2010.a. sõlmitud START kokkuleppe kohaselt väheneb maailma tuumaarsenal 650 tuumalõhkepea võrra, mis eeldatavasti lähevad kasutusse tuumaenergia tootmiseks. Maailmas on praegu ülekaalukalt suurim uraanitootja Austraalia. Järgnevad Kasahstan, USA, Kanada, L-Aafrika Vabariik, Nigeeria jt. Kuid ka Eesti maavarade hulka kuulub arvestatav hulk uraaniresurssi. Nimelt sisaldab diktüoneemaargilliit ehk meie teine põlev kivi uraani 20 -1000gr/tonnis. Üksnes Toolse fosforiidimaardlas arvatakse seda olevat kokku 27000 t. Lisaks
Horisont 5, 2007. 30 Ibid. 31 John Lewis Gaddis. Külm sõda, lk. 94. 32 Thomas Andrew Bailey. A diplomatic history of American people, lk. 885. 33 Walter L. Hixson. Myth of American diplomacy, lk. 220. 11 Diplomaatia jaoks tähendas külm sõda uusi väljakutseid – binaarne maailmasüsteem, kus iga vale otsus võis kaasa tuua ennenägematu sõja. Selle põhjuseks oli kahe üliriigi valduses olev tuumaarsenal. USA tuumarelvade strateegiat enne Kuuba kriisi võib pidada üpris riskantseks – Eisenhoweri „tohutu vastulöögi“ diplomaatia jättis ainult kaks võimalust: totaalne häving või rahu. John F. Kennedy tuli vastutusega mõnes mõttes paremini toime ning tema strateegiaga mindi ka Kuuba kriisi. Kui julgeoleku vaatepunktist lähtudes oli Kennedy strateegia külma sõda pidada humaansem, siis paljuski oli selline mõneti pehme lähenemine
1952 katsetati USAs vesiniku- ehk termotuumapommi, 1953 ka NSVL 1950ndatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid pommi viia igasse maailma nurka Lääneriigid mõtlesid ka kodanike heaolule, NSVL mitte Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt polt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis ilmselt nende olemasolu ära III MS. Levis „vastastikkuse hävingu“ teooria: vaid mõlema poole käsutuses olev tugev tuumaarsenal suudab ära hoida uue MS Suurenes hirm tuumasõja juhusliku puhkemise ees, mis oli nt inimliku eksituse, kellegi hullumise, vastase plaanide vale lugemise või vastase alahindamise ning enda ülehindamise tulemusena vabalt võimalik. Seismaks vastu NL-i kasvavale agressiivsusele, asusid L-E riigid senisest tihedamale koostööle.
annaabi.ee 
