sõlmimise. Lennukikandjate vähesuse tõttu paigutati merelennuvägi maismaa baasidesse ning osaliselt allutati lennuväele. Venemaa plaanib ehitada 2020. aastaks 3 uut 6 lennukikandjat. Põhjamere laevastik on Vene Föderatsiooni pioriteetseim laevastik, mille kodusadama asub Severomorskis ja väiksemad baasid Murmanski piirkonnas. Laevastiku põhiülesandeks on hoida oma strateegilised tuumaallveelaevad staatilises valmis olekus, et heidutada tuumarünnakuid Vene Föderatsiooni vastu. Laevastik allub lääne regiooni väeüksuste juhatusele ja jaguneb merel baseeruvateks üksusteks, merelennuväeks, merejalaväeks ning rannikukaitse üksusteks. Merel baseeruvated üksused jagunevad kaheks, allvee- ja pealveelaevades. Allveelaevu on kokku 42, millest 9 moodustatavad strateegilised tuumaallveelaevad, nende ülesandeks on olla varjatud strateegiliseks tuumaheidutuseks.
paraboolsetest peeglitest. Lamedad peeglid peegeldavad päikesevalguse radiatsiooni kaitsest mööda elamispindadeni selleks, et vältida otsest kokkupuudet kosmilise kiirgusega või luua näiliku Päikese liikumist üle koloonia taevavõlvi. Samuti kasutatakse seda valgust ka taimede peal, et saak oleks viljakam.[5] Kosmose asulates on suureks probleemiks pikaajalise elussüsteemi loomine. Lähim maapealne analoog, mida võib sobilikuks pidada kosmose elussüsteemi loomiseks on tuumaallveelaevad. Allveelaevad kasutavad erilist elussüsteemi ja saavad järjest mitu kuud vee all olla sedasi, sest allveelaevad on rohkelt täis hapnikuballoone, mida jätkub kauaks ajaks. Surmavat radiatsiooni kosmoses tekitavad kosmilised kiired ja päikesepursked. Väljaspool Maa atmosfääri on elamine keeruline. Selleks, et kaitsta elu, asutused peavad olema piisavalt paksu seinakihiga, et neelata enamuse radiatsioonist.[6] Vähendamaks
võimsusega). Tuumarelva tootmiseks vajaliku plutooniumi valmistamiseks loodi hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu kasutatakse tuumakütust ka puht-energeetilistel eesmärkidel (tuumaallveelaevad, -jäälõhkujad, elektrijaamad tugeva reostuskoormusega tööstusrajoonides). Põhimõtteliselt on tuumajaam täiesti puhas, tema töötamisel ei eraldu mingeid jäätmeid ja tema kütusega varustamine on tunduvalt lihtsam kui näiteks soojusjaamades. Keskkonnaohtlikkus on seotud põhiliselt avariiohuga, mida tavaliselt alahinnatakse. Kui täpselt jälgida ekspluatatsiooninõudeid, on tuumajaam (mitte aga plutooniumivabrik!) suhteliselt ohutu ja keskkonnasõbralik ettevõte. Kiirguskaitse
võimsusega). Tuumarelva tootmiseks vajaliku plutooniumi valmistamiseks loodi hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu kasutatakse tuumakütust ka puht-energeetilistel eesmärkidel (tuumaallveelaevad, -jäälõhkujad, elektrijaamad tugeva reostuskoormusega tööstusrajoonides). Põhimõtteliselt on tuumajaam täiesti puhas, tema töötamisel ei eraldu mingeid jäätmeid ja tema kütusega varustamine on tunduvalt lihtsam kui näiteks soojusjaamades. Keskkonnaohtlikkus on seotud põhiliselt avariiohuga, mida tavaliselt alahinnatakse. Kui täpselt jälgida ekspluatatsiooninõudeid, on tuumajaam (mitte aga plutooniumivabrik!) suhteliselt ohutu ja keskkonnasõbralik ettevõte. Kiirguskaitse
annaabi.ee 
