lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed hetkel. Varemetes , kus võisid Kiviveski tondid täna kõige paremini mässata. Niisugune julgus oleks ka kõige parem ise oma surma otsimine olnud. Keegi ei olnud nii kergemeelne. Tammiste veski toas vurasid vokirattad tuuleveskiga võidu. Ketrajate suud olid soiku jäänud, mis voki ees haruldaseks looks kiidetakse. Kes ketrajate otsa vaatas, see arvas vist :,,Kuuekümneaastase eide ja kaheksateistkümne-aastase tütre mõtted ei käi tihti ühte teed." Sõstrasilmilise neiu mõtted libisesid mitme versta kaugusele kihelkonna kiriku ette. Saardaru külas elas Tammiste Miina. Miina mõtted ei olnud Õnnistegija kuju ega orelilaulu ega ka õpetaja jutluse juures, vaid ta tuletas meelde ammust ajast sündinud lugu,
1581. aasta 6. juuni kinkekiri ütleb: "riigi mõis nimega Kolga koos maja, põllu, heinamaa, metsade, kalavete, veski ja veskijõgedega ning kõige muuga, mis sinna juurde kuulub". Rootsi keeles on see nii: "en kronans gård benämnd Kolk, med hus åker äng skogar fiskevatten kvarn och kvarnströmmar samt allt annat som hör till". /Norrman/ Kirjavahemärke sel ajal enamasti ei kasutatud. Mainitud on maja (hus) ja veski (kvarn) ja veskijõed ( kvarnströmmar). Kas veski puhul oli tegu tuuleveskiga, sest vesiveski on vattenkvarn või vattenmölla? Varauusaegset rootsi keelt tundmata on raske midagi kindlat öelda. Odres (lk 135) ütleb, et "Kolga mõisal oli Pudisoo jõel saeveski, kus 1586/87 saeti 866 lauda". Seega võiks oletada nii veejõul töötava saeveski kui ka tuuleveski olemasolu? Kas need olid juba pärit munkadeajast? Viis aastat hiljem Lundi nimistus veskit aga enam ei nimetata. Lundi 1586. aasta nimistu. Rootsis Lundi Ülikooli raamatukogus asunud 1586
Ta hakkas jooma. Ta põgenes hundimoraalsest ühiskonnast. Perekond: naine; tütar; Surmapõhjus: loomulik surm 4.152. Heldur Nurklik Sünnikoht: Harala Amet: sovhoosi ohutustehnika insener Olemus: hea kujutlusvõimega; ta polnud niisama molutaja, vaid ka oma unistuste elluviija; Lugu: Talle tagastati isatalu. Ta mõtles kaua, mida teha kunagisel popsikohal. Poja kirjanduslugemikku lehitsedes tuli talle originaalse äriplaani idee. Ta soovis Haralasse tuua don Quijote koos oma Rosinante ja tuuleveskiga. Rikas välisturist paneb selga keskaegse turvise, istub ratsu selga, võtab pihku pika varrega piigi ja kappab läbi metsa seiklema. Suure haavapuu juures teekäänaku tagant avaneb ta pilgule ootamatult tohutute tiibadega tuuleveski. Kui tal on kujutlusvõimet, peab ta seda nõiutud hiiglaseks. Veski jahvatanuks soovijaile sepikujahu ja annaks turismitalule odavat elektrit. Ta lootis kunagi sinna luua Eesti Don Quijote Keskuse. Ta võttis raha võlgu, laskis teha projekti ja hakkas
London, Inglismaa). Seda maali k�rtsistseeniga v�ib pidada �heks Pieter de Blooti s�ravamatest t��dest t�nu just rikkalikele jutustavatele detailidele, mis avavad ilmekalt omaaegset talupojaelu. K�rtsi �uel on l�butsevad mehed, naised ja lapsed, kes on kogunenud pika laua �mber. Inimesi n�eb ka teose keskplaanil oleva pool-laguneva k�rtsi ukseavas ja akendel. Paremal avaneb vaade tasasele Hollandi maastikule, mille kauguses on rahulik vaade k�lale tuuleveskiga, samas kui k�rtsinurga taga kaklevad mehed. Ennastunustavalt pidutsevate talupoegade r�hmale on kontrastiks esiplaanil olev koduselt perekondlik toimekas seltskond naiste ja lastega. See pisut drastiline, k�ike k�tkev stseen omab moraalset ja �petlikku tagam�tet, kus purjutamine viib vulgaarsuse ja v�givallani. Sellega j�rgis de Bloot oma otseste eelk�ijate Adriaen Brouweri ja Adriaen van Ostade�i eeskuju. Siiski ei n�i
annaabi.ee 
