Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Seega, antud maja mahalammutamine on õigustatud vaid juhul, kui see ennetab suurema katastroofi ning säästab inimelusi. 1. Sobivus Tulekahju ohustab paljude inimeste elu ning vara, kuna tuli võib levida hotelli ja põleva maja vaheliselt majalt hotellile ning võib selle süüdata. Oludehinnang põhineb tuulesuunast, kiirusest, ilmastikust ning keskmisest majast. 2. Abinõu Päästetööde korraldamisel, tuleb hoida suurem kahju ära ning kui tuli pole veel väga suureks levinud, siis oludehinnangu põhjal saab tulekahju ära ka kustutada või kasvõi osaliselt maja maja tulekindlaks teha, et tuli edasi ei leviks. 3. Mõõdupärasus Keskmise maja veega ülelaskmine tooks kaasa maja täieliku
22.aprillil kasutasid sakslased Ypres'i lahingus esmakordselt kloori sisaldavat mürkgaasi, mis põhjustab lämbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tõttu. Kloori pihustati survepaakidest allatuult ning tunni ajaga jäeti selle tõttu maha üle 7 km pikkune rindelõik. Gaasimürgituse sai 15 000 sõdurit, nendest 5 000 suri. Liitlased suutsid end kiiresti koguda ja sakslased ei kasutanud olukorda ära. Sõja ajal kasutati ka hiljem gaasirünnakutes fosgeeni ja sinepigaasi, kuid tuulesuunast sõltumise ning tõhusate gaasimaskide kasutamise tõttu ei andnud kunagi need rünnakud otsustavat tulemust. Verduni lahing Verduni lahing oli sõjaajaloo üks verisemaid ja samas ka mõttetumaid lahinguid Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vahel Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Lahing kestis peaaegu terve aasta 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini. Üle 714 000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt
asetusega üks igas ilmakaares. See müürisüsteem on tehtud selleks, et vanlasel oleks võimalikult raske sisse pääseda. Linnas sees on uhked paleed, mis moodustavad linnamüüriga ühtse terviku. Kõige kõrgemal on aga tempel, mida ümbritsevad sambad. Templi kohal on aga kuppel, mille ümber paiknevad tilluksesed kambrid. Kupli otsas rippuva tuulelipu järgi nad määravad kolmekümne kuuest erinevast tuulesuunast selle õige. Templis hoitakse ka kuldakirja raamatut, mis käsitleb kõige olulisemaid tarkusi. Tarkused on maalitud näpunäidete järgi seintele, rõdudele ja raveliinidele, nii sisse- kui sa väljaspoole. Päikeselinnas on tarkuseringid, esimese ringi sisemise seinale on kantud kõik matemaatilised figuurid-rohkem, kui neid tundsid Eukleides ja Archimedes. Välimisel seinal on maakaart, mille juures on tabelid kõiksugu rahvuste riietuste, kommete ning seaduste kohta. Teises ringi
vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. Coriolise jõud (tingitud maakera pöörlemisest) põhjustab põhjapoolkeral veemasside (ka õhumasside) pöördumise liikumissuunast paremale (lõunapoolkeral vasakule). Kui pinnaveekihtide liikumine oli tingitud tuulest, siis liigub vesi ca 45 kraadi tuule suunast paremale (põhjapoolkeral) või vasakule lõunapoolkeral. Pinnakihi alustele kihtidele mõjub jõud juba 45 kraadi algsest tuulesuunast, nendele mõjub aga samuti Coriolise jõud ja nii liiguvad need kihid veel suurema nurga all tuule suunaga võrreldes. Kokkuvõttes teeb tuulest aetud vee liikumissuund sügavuse suurenedes spiraali; liikumiskiirus väheneb kogu aja sügavuse suurenedes, kuid suund muutub teatud sügavusel (coriolise jõust tingituna) algsega vastupidiseks. Maa kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum(sisetuum tahke ja välistuum vedel), selle peal vahevöö (mantliks nim
äravoolamist, mistõttu jääb see pikemaks ajakspaigale; 7. põhjavee üleujutused – põhjustatud maapinnale jõudvast põhjaveest; 8. vooluveekogu sängi täitumisest põhjustatud üleujutused – põhjustatud vooluveekogu sängi mõõtmete vähenemisest erinevatel põhjustel. Näiteks jää kogunemisel mingisse punkti; 9. järvede üleujutused – põhjustatud näiteks tuulesuunast; 10. rannikumere üleujutus – põhjustatud meretaseme tõusust; 11. ühisvoolsest kanalisatsioonist põhjustatud üleujutused – põhjustatud ühisvoolse kanalisatsiooni rikkest või ülekoormusest; 12. avariidest põhjustatud üleujutused - Üleujutust tõkestavate rajatiste purunemisest 13. põhjustatud üleujutused. Paisude purunemisest põhjustatud üleujutused; 14. teised inimtekkelised üleujutused; 15
loodjoontega ja mille pinnal on raskusjõu väärtus yhesugune. 25. Coriolise jõud (tingitud maakera pöörlemisest) põhjustab põhjapoolkeral veemasside (ka õhumasside) pöördumise liikumissuunast paremale (lõunapoolkeral vasakule). Kui pinnaveekihtide liikumine oli tingitud tuulest, siis liigub vesi ca 45 kraadi tuule suunast paremale (põhjapoolkeral) või vasakule lõunapoolkeral. Pinnakihi alustele kihtidele mõjub jõud juba 45 kraadi algsest tuulesuunast, nendele mõjub aga samuti Coriolise jõud ja nii liiguvad need kihid veel suurema nurga all tuule suunaga võrreldes. Kokkuvõttes teeb tuulest aetud vee liikumissuund sügavuse suurenedes spiraali; liikumiskiirus väheneb kogu aja sügavuse suurenedes, kuid suund muutub teatud sügavusel (coriolise jõust tingituna) algsega astupidiseks. 26. Maa pöörlemistelje suuna muutused petsessioon- pöörleva keha pöörlemistelje pöörlemine ümber teise, ruumis paigaloleva telje
22. aprillil kasutasid sakslased Teises Ypres'i lahingus kloori sisaldavat mrkgaasi, mis phjustab lmbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tttu. Kloori pihustati survepaakidest allatuult ning tunni ajaga jeti selle tttu maha le 7 km pikkune rindelik. Gaasimrgituse sai 15 000 sdurit, nendest 5 000 suri. Siiski suutsid liitlased end kiiresti koguda ja sakslased ei olnud valmis olukorda ra kasutama. Sja ajal kasutati ka hiljem gaasirnnakutes fosgeeni ja sinepigaasi, kuid tuulesuunast sltumise ning thusate gaasimaskide kasutamise tttu ei andnud kunagi need rnnakud otsustavat tulemust. Saksa (kindralstaabi lem Erich von Falkenhayn) pdis sja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54 % Keskriikide jududest. Saksa eesmrk oli sundida Venemaa sjast vlja astuma. Veebruaris andis Saksa vgi Augustowi metsades lgi Vene 10. armeele aga seda mber piirata ei nnestunud. Vene vgi vallutas Karpaatides 22. mrtsil Przemysli. 2. mail alanud lbimurdega Gorlice
annaabi.ee 
