· Bensiin · Läbipaistev aromaatse ja eetrit meenutava lõhnaga kergesti aurustuv eriti tuleohtlik vedelik. · Ohud Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud. · Mõju tervisele Soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket! · Esmaabi Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist. Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde. · Propaan, butaan
arsti juurde toimetada. Diislikütus ja suits Diislikütus on õlijas kollaks tuleohtlik vedelik, mis põhjustab põletusi, hingamisraskusi, põrutusi ning haavandeid. Põlengutes tekkiv suits võib sisaldada lisaks süsinikmonooksiidile ka teisi mürgiseid aineid ja põhjustada sissehingamisel tervisekahjustusi või surma. Suitsusest keskkonnast tuleb lahkuda risti tuulesuunaga ja katta kinni hingamisteed. Hingamisraskuste või pea uimasuse korral pöörduda koheselt arsti juurde. KASUTATUD KIRJANDUS http://opetaja.edu.ee/112/112/33.htm https://www.siseministeerium.ee/ohtlikud-ained-2/ http://www.thinkbefore.eu/ohtlikud-kemikaalid/ http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:NOr520TWhOEJ:www.ti.ee/public/files/Ohtlikud_kemikaalid_tookeskkonnas.p df+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee http://www.rescue.ee/26068 http://opetaja.edu.ee/112/112/34.htm
Õli levimist mõjutab mitu tegurit. Kõige olulisem on väljavoolanud õli maht, eeldusel, et õli on üle oma voolavuspunkti. Ulatuslik äkiline reostus valgub kiiremini kui järg-järgult väljaimbuv õli. Viskoossed õlid valguvad aeglasemalt, kui madala viskoossusega õlid. Õlid, mis lekkisid merre temperatuuril alla nende voolavuspunkti, võib-olla ei valguvad üldse. Mõne tunni möödudes hakkab õlilaik purunema ning paralleelselt tuulesuunaga moodustuvad kitsad "ribad". Edaspidine valgumine sõltub nüüd peamiselt vee pinnalainelisusest. Valgumiskiirus varieerub nüüd hüdrograafilistet tingimustest (nt, hoovused, tõusuhoovused, tuule kiirus) olenevalt. Umbes 12 tunni jooksul pärast õli leket, võib see laiali valguda kuni 5 ruutkilomeetrilisele alale, seega vähendades tunduvalt efektiivse reostustõrje võimalust. 12.Millised naftaproduktid on merekeskkonnale rohkem, ja millised vähem ohtlikud? Miks
Liivaluide hakkab kujunema sinna, kus mingi takistus, näiteks taimepuhmas, aeglustab tuult ning liiv, mida see kaasas kannab, pudeneb maha. Mida rohkem liiva koguneb, seda kõrgemaks kasvab tuuletõke, mis omakorda suurendab lisanduva liiva hulka. Tuulepealne nõlv on lauge, tuulealune aga järsk. Luiteid võib olla mitmeid tüüpe: · Kui kõrbes valitsevad kindlasuunalised tuuled, moodustuvad paralleelsete ridadena asetuvad luited. Et need paiknevad valitseva tuulesuunaga risti, kutsutakse neid ka ristluideteks. · Täht- ehk püramiidluited sünnivad paigus, kus tuule suund pidevalt vaheldub. Mõnedes kõrbetes kasvavad sellised luited kuni 80 m kõrguseks Namibi kõrbes on liivaluidete kõrgus kuni 300 meetrit. · Poolkuukujulised parabol- ehk mõrdluited tekivad kõrbe äärealadel, kus on vähe liiva ning tuul puhub valdavalt ühest suunast
annaabi.ee 
