Kui oleks vahelduvvoolu genekas ja otsetarbimine, siis alaldatakse geneka pinge ja siis tehakse uuesti vahelduvpingeks tagasi. Horisontaaltelje tuulikud Vertikaaltelje tuulikud + Kõrgemal on tuulekiirus + Asub maapinna lähedal, suurem muutes hooldamise lihtsaks + Toodavad rohkem energiat + Hakkavad tööle juba tuulekiirusega 3 m/s kui vertikaaltelje tuulikud + Tuulesuuna muutumisel ei pea labade suunda muutma Raske transportida (ligi 20% kogu maksumusest) Toodavad ainult 50% Raske paigaldada energiast, mida toodaks Lõhuvad maastikupilti horisontaaltelje tuulik Osade vahetamine on Vajavad lengerduse peaaegu võimatu, kuna mehhanismi, et keerata asuvad ehitise raskuse all labasid tuule suunas
Tuul suundub kõrgrk madalrkle (KM) Gradientjõud õhurõhkude erinevusest tekkinud, paneb õhu liikuma, suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Coriolisi jõud inertsjõud. Oluline tuule suunda mõjutav jõud. Max poolustel, ekvaatoril puudub. Kehad kalduvad põhjapoolkeral oma liikumise suunast paremale, lõunapkl vasakule. Hõõrdejõud tuule kiirgus maapinna lähedal väheneb ja tuule suund muutub. Tuulenihe tuulesuuna erinevus kõrgemate õhukihtide ja maapinna lähedase tuule vahel. Globaalne õhuringlus atmosfääri üldine tsirkulatsioon.Suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Suuri soojuse ja niiskuse hulki kantakse ühest piirkonnast teise. Ühurõhk maakeral : ekvaatoril ja 60. Laiuskraadil madal, 30. Laiuskraadil ja polaaraladel kõrge Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled
alale. Tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad oma liikumise suunast 90°C paremale, lõunapoolkeral 90°C vasakule. Maapinnalähedases õhukihis mõjutab tuule liikumist ka aluspinna hõõrdejõud, selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Tekib 30°C tuulesuuna erinevus, põhjapoolkeral vasakule, lõunapoolkeral paremale. 4.Tsüklon Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeanide kohal.Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus läänest itta. Tsükloni eesosas(idaosas) valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Tsükloni tagaosas(lääneosas) valitsevad loode-ja põhjatuuled, mis toovad külma õhku.Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.Kõige rohkem esineb tsükloneid sügisel ja talvel.
5. Soe parasvööde e. lähistroopika e. S-poolkera , lähis-Antarktika e. subtroopika, lõunapoolkeral Rohkesti endeeme. Selle vöötme 5 alamregiooni erinevad üksteisest. Näiteks on Lõuna-Ameerikast läände jääv Vaikse Ookeani piirkond vaesunud liigilise koosseisuga. Üheltpoolt takistab külm Peruu hoovus troopikaliikide migreerumist lõuna suunas. Teiseltpoolt on siin ebastabiilne temperatuurireziim, esineb El Nino fenomen (ettearvamatu valitseva tuulesuuna muutus, mille tagajärjeks upwellingu puudumine). Täpsemalt ei käsitle. 6.Külm parasvööde e. lähisantarktika, subantarktika lõunapoolkeral, saarte regioon Temperatuurid 3-11 C talvel, 5-14 C suvel. Hulk liike ühiseid Antarktikaga, kuid siin on ka endeeme. Papenfuss (1964): Antarktika ja Sub-Antarktika saarte floora sisaldab 550 liiki ja 190 perekonda, neist pooled on nende 2 regiooni jaoks endeemid. Lisaks kuuluvad Lähis-Antarktikasse: S-Ameerika, S- Aafrika, S-Austraalia ja Uus-
Kuna lumekoormuse statistilised maksimaalväärtused on muuruvad, siis alla 20 aasta jooksul kogutud andmete kasutamine ei ole reeglina usaldusväärne. Statistiline analüüs peaks andma lumekoormuse normiväärtuse, mis on kooskõlas käesoleva normieelnõu p. 4(1)-ga. (2) Lumekoormuse määramisel tuleb arvestada konkreetse koha iseärasusi, mis tõenäoliselt ei kajastu riiklikult kehtestatud lumekoormuse normsuurustes. Eriti oluline on arvesse võtta kohalike pinnavormide ja valitseva tuulesuuna mõju. Kui on alust kahelda, et riiklikult kehtestatud lumekoormuse normsuurus on liiga madal, tuleb sellest informeerida EV Keskkonnaministeeriumi. Ühelgi juhul ei tohi kasutada riiklikult kehtestatust madalamaid lumekoormuse normsuurusi. (3) Lumekoormuse hulka kuulub ka lume sees või all olev vesi ja jäide. Projekteerimise alused 57 (4) Kui puuduvad täpsemad statistiliselt põhjendatud andmed
annaabi.ee 
