Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, mis keelt ta kõneleb. S. & W. uurisid indiaani keelt ning märkasid, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 4 Psühholoogia gümnaasiumile Nt: indiaani keeles pole kahte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid tuulepuhumine. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seega kummalgi juhul on ettekujurus maailmast või maailma ühest väikesest tükist erinev, kuna keeltes on see erinev. N2: eestlased ütlevad: "Ta sai koera käest hammustada", teistele rahvustele tundub see kummalisena, sest see kes hammustada sai, oli koera lõugade vahel, mitte käte vahel. Maailma kujutamises on ühisosa maailma keelte vahel kindlasti suurem sellest, mis neid eristab.
sellest, missugust keelt ta kõneleb Lingvistiline determinism (keele eripärad määravad meie mõtlemise, mälu ja taju) Lingvistiline relatiivsus (eri keeled kaardistavad maailma erinevalt) Keeleline relatiivsus · Erinev grammatiline struktuur tingib ka erineva arusaama maailmast · Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub (tuul on olemas eraldi puhumisest) · Indiaani keeltes ei ole selleks kaht eraldi sõna, vaid üks sõna tuulepuhumine · Ei ole sellist tuult, mis ei puhuks loodusjõudude kujutamine on täpsem Keeleline relatiivsus · Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle tulevikule, sest keeles puudub grammatilise tuleviku konstruktsioon · Samamoodi võiks öelda, et eestlase jaoks ei ole olulised soolised erinevused Keel ja mõtlemine · Kultuuriliselt tähtsate nähtuste, objektide jaoks leidub keeles tavaliselt arvukalt erinevaid sõnu
Sai selgeks 375 sõna. Siiski ei jõua loomad kaugemale 1.5 2 aastase lapse keelelise arengu tasemest. 23) Milles seisneb Sapiri-Whorfi hüpoteesi? Millised tõendid seda toetavad ja millised räägivad selle vastu? See on keelelise relatiivsuse oletus inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Näiteks indiaani keeles ei ole kahte eraldi sõna tuul ja puhub. Neil on lihtsalt tegusõna tuulepuhumine. Seega eesti ja teistes meile tuttavates keeltes on niisugune ettekujutus, et tuul on selline asi,mis vahest puhub ja vahest ei puhu. Seevastu indiaani keeltes on loodusjõudude kujutamine täpsem, sest ei ole olemas tuult, mis ei puhuks. 24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist. Mentaalsete mudelite kujunemine · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad.
kõneleb. See on keelelise relatiivsuse oletus, mida tuntakse Sapiri-Whorfi hüpoteesina. Hüpoteesi pakkusid välja keeleuurijad Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Indiaani keelte uurijatena märkisid nad, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seevastu indiaani keeltes ei ole khte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid on üksainuke tegusõna tuulepuhumine, mida eesti keelde saab tõlkida vaid tuule ja puhumise abil. On väidetud, et kummalgi juhul on ettekujutlus maailmast või maailma ühest väikesest tükist erinev, kuna keeltes on see erinev. Eesti ja teistes meile tuttavamates keeltes on niisugune ettekujutlus, et tuul on selline asi, mis vahel puhub ja vahel ei puhu. Aga tuul on olemas eraldi puhumisest. Seevastu nendes indini keeltes, millele pöörasid tähelepnu Sapir ja Whorf, on loodusjõudude
annaabi.ee 
