Surnumerre uhutud mineraalid ja soolad aga jäävad, muutes ta üheks maailma soolasemaks järveks. Mineraalisisaldus järves on 30%. Surnumerel on sügav metallsinine värvus, soolad muudavad vee tihedaks ja tuulepuhangu korral lainetab see nagu õli. Kuigi kõrge soolasus kindlustab pinnalpüsimise, on Surnumeres ujumine tegelikult keeruline. Soola maitse on nii terav, et lausa kõrvetab keelt ning väiksemgi haavake nahas hakkab vee peale sattudes valutama. Järve lõunaosas asuvad
18. sajadi keskpaigas muutusid kõrgustesse küündivad parukad Euroopa õukondades suurmoeks. Parukad puuderdati heledaks ja need pidid olema enesemaksmapanemistungi väljenduseks. Hiigelparukad muutusid isuäratavaks hiirtele ja täidele. Sügelemise vastu võeti kasutusele sügamisvardad. Oma suurima pikkuse saavutas parukas 1700 aastaks. Siis muutus see jälle lamedamaks ja pisut lühemaks. Värskes õhus jalutamist üldiselt ei harrastatud. Nägu kaeti looriga, et kaitsta väikseimagi tuulepuhangu ja päikesekiire eest. Pärast Prantsuse revolutsiooni lõppes ka õukondlik jumestusmood. Rõivastus muutus praktilisemaks, soengud lihtsamaks. Parukad kadusid, oma juustese tehti lokke. Puuderdamine ja minkimine muutus igandiks. Minkimist seostati prostituutidega. Naised hakkasid töötama ja võtma osa ühiskondlikest tegevustest, sealhulgas spordist. Hakati teadlikult hoolitsema mitte ainult näo, vaid kogu keha eest. Ideaaliks seati füüsiliselt tugev, terve ja hamooniliselt
Selle kõrguse juures peab lõõri ristlõige olema umbes 1/10 kaminaavast. Madalama korstna korral tuleks valida suurem korstnalõõr. Väga suurel määral oleneb hea tõmme kamina kõri õigest ehitusest. Hea tõmbe saamiseks peab kaminal olema suhteliselt kitsas kõri, et anda korstnasse suubuvate suitsugaasidele võimalikult suuremat algkiirust. Kamina tagumise seina ettetoomisega ja kõri moodustamisega, moodustame ka kaminale ka suitsutõkke nn. kaminanina, selle tulemusena pole tuulepuhangu mõju kaminakoldes märgatav. 1. Ahju soojasalvestus 2. Lõõrid 3. Katikud 4. Soojuspaisumine 5. Tuletõrjenõuded 6. Pottvoodriga ahju ehitamine 7. Kamina konstruktsioon 8. Kamina tõmme
Lahtiste kaminate puhul on küttekolletes vajalik tõmme temperatuuride puhul üle vaja suhteliselt suurt ja juhtida suitsugaase või 500° C raudbetoonkorstnaid korstnalõõri ( ~ 1 kivi). keemiatööstuses tekkivaid mitte kasutada. Korstna Suure lõõri puhul eksisteerib mürgiseid gaase tõmme on (veesamba kõrgus tuule sisse löömise oht kõrgematesse atmosfääri mm) Siis kui näiteks to = 15° kaminasse tuulepuhangu kihtidesse. Enamikul C ja t1 = 275° C, saame hz = ajal. Selleks tehakse kamina juhtudel täidab korsten 0,54 H, s. o. iga korstna peale nn tuulelukk. Skeem mõlemaid funktsioone kõrguse jooksev meeter 10.10 samaaegselt. põhjustab teoreetiliselt 28.29 Kolded ja korstnad Tõmbekorstnate tõmbe, mis vastab ca 0,5 mm