Värsse hakkas ta avaldama 1899 ajalehes ,,Uus Aeg". Esikkogu ,,Elu tuli" tuumik on kantud Esimese Vene revolutsiooni tõusulainest. Sellega tõi Suits sajandi alguse luulesse mehise ühiskondliku haarde, mässulise vabadustahte. Võitleva sisu ja mõjuka vormi tõttu sai ,,Elu tuli" ajajärgu luule tähtteoseks, sajandi alguse revolutsiooniliste meeleolude väljendajaks. Soe vastuvõtt rahva, eriti noorte hulgas andis aluse mitmeks kordustrükiks. Reaktsiooniajal sündinud ,,Tuulemaas" pöördus ,,Elu Tule" võitluspateetikast uusromantilisse elamuslüürikasse. Seni valdava Eino Leino mõju asemele astusid impressionistliku ja sümbolistliku luule sisendused. Põhiteemaks sai traagilisi murranguid läbielanud inimese sisemaailm, unistused ja pettumused, inimsusideaalide vastuolu reaktsiooniaja tegelikkusega. Kõrgele tasemele tõstis Suitsu ,,Tuulemaas" muusikalise värsi väljendusvahendid, kujundas tiheda varjundirikka luulekeele, rakendas uusi ilmekaid stroofivorme
aeg oli halastamatult laastanud vabadustahtelist noorsugu ja kodumaad. ,,Painaja" ´Uneks ka öö pole hää kodumaad siin. röövitud nooruse usk. Pimedas vangis on maa, painajast vabaks ei saa uneski hing.´ Ühiskondlikku surutist sümboliseerivad sügise- ja soomotiivid. ,,Laul Eestist" ´Õudne kui needmine ajalugu, mahatallatud jõuetu sugu, kõverad, küürakad vaevakased, juurtega, juurteta mädasoo mülkas. See on Eesti.´ Armastuslüürikas avaldub isikuline aspekt, mis on ,,Tuulemaas" üksikasjadeni konkreetne. Elamused on sõnastatud varjundiküllaselt ja kogu oma keerukuses. ,,Kohtamine" visandab Helsingi aprillipäeva muljeid ja Tähetorni mäe merelõhnalist parki, kus toimub noorte varglik kohtumine ja minek ´kevadele vastu´. ´Ei tea kas ainult ajaviiduks, ei tea, kas õnne kestvaks liiduks.´ ,,Ootamatused" ei raatsi maiõhtul kohtujad niisama hõlpsasti lahkuda. ´Sääl äkki nool, ei tea kust, tabas meest ja teine neidu: lõkendasid ihad
vahetumat inimese kujutamise kunsti. Suure tähtsuse annab Suits luule plastilisele, kuid rangelt distsiplineeritud vormile. "Tuulemaa" luuletuste tekkes pidas Suits ise oluliseks murranguid nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklikus saatuses. Samuti toonitas ta, et luuleraamatuni ulatus Skandinaavia, vene, saksa ja prantsuse intensiivselt impressionistliku ja sümbolistliku luule sisendusi. Ta huvitus sel ajal V. Ivanovist, St. Georgest ja B. Gripenbergist. "Tuulemaas" on märgatud lähisjooni Otto Mannise ja Sologubiga. Keerukad poliitilised ja esteetilised otsingud, hinnangud ja ümberhinnangud, elus ja poeedis endas toimuvad murrangud muutsid luuleraamatu ilmumise aja pingerikkaks protsessiks. 1906. aastal lootis Suits uue värsikogu avaldada võrdlemisi kiiresti, kuid see õnnestus tal alles 1913. a. kevadtalvel. Suits avas armastuslüürika uusi aspekte,
Selge sõnum. Sümbolid: noorus, kevad, meri, tuli (isamaale viidatakse nende kujundite kaudu). Luule on mitmeplaaniline ja filosoofiline. Elu positiivne esile tõstmine. Tihti eksisteerib tema luules lauliku kuju. ,,Tuulemaa": teistsugune kogu: valitseb masendus aja suhtes. Skeptiline positsioon. Keskne kujund on tuul reaalne Eestimaa. ,,Vanad noored" tagasivaade ,,Elu tule" aegadesse. Rahvas on tuule vallas. ,,Elu tules" on maailm avar see tuleb vallutada. ,,Tuulemaas" on maailm kitsas, ahas, negatiivselt tuuline. ,,Kõik on kokku unenägu" ilmub 20ndatel, ei ole enam nii pessimistlik kui eelmine kogu. Eelmised kaks luulekogu on emotsionaalsed, nüüd see kogu on intellektuaalne. Ekspressionistlik laad. Suits tunneb hästi ka luule tehnilist poolt üldiselt kirjutab silbilisrõhulises värsisüsteemis. Riimil on oluline koht. Range stroofiskeem. 26. J. Liivi luule põhiteemad ja tähenduslikkus 27. E. Enno luule põhikujundid ja teemad 28
tutvus kogu tsaari-Venemaa, aga ka Lääne-Euroopa kirjandusega. 1911. aastal abiellus, naine jäädvustas pääle mehe surma mehe mälestuse teoses "Gustav Suitsu noorus" (1964) Teine luulekogu "Tuulemaa" (1913) - sümbolistlik maailmapilt ületab teisi tolleaegseid, EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 30 hilisemaidki oma tähendusliku mitmekihilisuse ning väljenduse rikkuse poolest. Ajaloolisest vaatepunktist kajastub "Tuulemaas" revolutsioonijärgne langusmeeleolu, poeedi ja tema põlvkonna pettumus, enneaegse vananemise tunne. Luuletaja hingesurutist põhjustavad üldisem elufilosoofiline kahtlus, pettumus ratsionalismis ja usus inimese olusid-muutuvasse jõusse ning sellest tulenev üksindus- ja pidetustunne. Luulekogu pealkirja määratlemisraskus tõendab, et tegemist on sümbolismile omase kujundiga, mis ei tähista, vaid vihjab-viitab millelegi, mis seostub
annaabi.ee 
