Selles leidub mitmeid killukesi eesti luule peajoone metafoorikast. Lisaks subjektiivsete ainulaadsete hetkede tabamisele kumab ka sotsiaalset tausta: poetess pole loonud pelgalt isiklikke värsse ega valanud sõnadesse üksnes enese hinges tukslevat, tema loomes peegeldub poole sajandi Eestimaa. Seejuures ühendab Vaarandi mõjusalt eri luuletahke: tema "lihtsad asjad" haakuvad (Luige) "maapäälsete asjadega", "tuule valgel" luuletaja paikneb ikka selsamal (Suitsu) "tuulemaal" ja nendesamade (Alveri) "tuulelaste" läheduses, "sisaliku jälgedest" moodustub (Ristikivi) "sisaliku tee", mis lookleb tumedalt kohava metsa vahel jne. Kujundeist, mis on pidevalt õhus ning sõnades, on haaratud suurelt ja ühtaegu mõtlikult ning moodustunud loodus- ja tundelüürika on paiguti vägagi võimas. Vaarandi loometeest nähtuv lõhestumus ei ole üksnes individuaalsete kompromisside ja pöörete sõnastus, vaid see on ka tükike ajalugu ning ühiskonda. Muutunud ajas ja
Selles leidub mitmeid killukesi eesti luule peajoone metafoorikast. Lisaks subjektiivsete ainulaadsete hetkede tabamisele kumab ka sotsiaalset tausta: poetess pole loonud pelgalt isiklikke värsse ega valanud sõnadesse üksnes enese hinges tukslevat, tema loomes peegeldub poole sajandi Eestimaa. Seejuures ühendab Vaarandi mõjusalt eri luuletahke: tema "lihtsad asjad" haakuvad (Luige) "maapäälsete asjadega", "tuule valgel" luuletaja paikneb ikka selsamal (Suitsu) "tuulemaal" ja nendesamade (Alveri) "tuulelaste" läheduses, "sisaliku jälgedest" moodustub (Ristikivi) "sisaliku tee", mis lookleb tumedalt kohava metsa vahel jne. Kujundeist, mis on pidevalt õhus ning sõnades, on haaratud suurelt ja ühtaegu mõtlikult ning moodustunud loodus- ja tundelüürika on paiguti vägagi võimas. Vaarandi loometeest nähtuv lõhestumus ei ole üksnes individuaalsete kompromisside ja pöörete sõnastus, vaid see on ka tükike ajalugu ning ühiskonda. Muutunud ajas ja
raamatusse „Õnnevarjutus“ • Luulekogud: „SONETID“, „EELÕITSENG“, „SININE PURI“, „VERIVALLA“, „PÄRISOSA“ jpm Gustav Suits (1883-1956) • eesti luuletaja ja kirjandusteadlane • oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte • 1921–1944 töötas ta Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna • Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". • Luulekogud: „Elu tuli“, „Tuulemaal“, „Kõik on kokku unenägu“, „Tuli ja tuul“ • Esseekogud: „Sihid ja vaated“ ja „Noor-Eesti nõlvakult“. Kultuuriajakirjandus • Ajakirjandus allutati riiklikule kontrollile • Ajakirjadest jäid toimima: „Looming“, „Viisnurk“, • Almanahhid: „Sõjasarv“, „Ammukaar“ • 1945 – nädalaleht „Sirp ja Vasar“ Johannes Vares • Kirjanikunimega Johannes Barbarus • Sündis 12. jaanuaril 1890, suri 29. novembril 1946. (enesetapp)
naeruvääristada. Iga taktika väärib tunnustust. Niisugune vastupanu iseloom on kujunenud välja aegade jooksul. Seda on mõjutanud lakkamatu arvuline vähemus ning vaesed olud. Eesti ajaloos on olnud mitmeid perioode, kus kadumine, haihtumine, väljasuremine, vägivaldne või ka vabatahtlik assimileerimine oleks olnud igati loogiline lõpptulemus. Eesti keel ei hääbunud seetõttu, et me – nagu luuletas Gustav Suits – asume Tuulemaal. See vahelduv tuul on puhunud vallutajad minema enne kui nende keeled suutsid Tuulemaal kanda kinnitada. Keel püsib kõige paremini muidugi siis, kui keeleala on iseseisev. Paremuselt järgmine on aga olukord, kui võõrkeelsed isandad vahelduvad. Kõige halvem on aga selline olukord, kui sama võõrkeel domineerib pidevalt. Eestlaste jätkuva olemasolu põhjus on erakordne paindlikkus. Taanlased, sakslased, rootslased,