1.5.2 Kõte ja ventilatsioon Põhiline küttevajadus rahuldatakse kamin-ahjuga. Lisaks puuküttele on ka majas elektriküte. Sauna kerist köetakse puudega. Värske õhk tuleb ruumidesse aknaraamides paiknevate mikrotuulutuste kaudu. Köögis ja WC-vannitoas on ventilatsioon. Aurukogujal on pliidi kohal sundväljatõmme. 1.5.3 Elektrivarustus Krundile paigaldatud peakilbist veetakse kaabel 70 cm sügavuselt (ohutuslint vedada 30-40 cm kõrgemalt) hoone tuulekotta, kuhu paigaldatakse jaotuskeskus. Peakaitsme suurus täpsustada tehinilistes tingimustes. Elektrikilbi kordusmaanuduse võib teostada terastraadiga 10 mm, mis paigaldatakse samasse transeesse toitekaabliga või 2-3 maanduseletroodiga ( nurkteras 5x50 mm, 1=3 m, eletroodide vahekaugus 3 m). Valgustid, lülitid ja pistikud valitakse vastavalt ruumi iseloomule. Elutubades nähtakse ette üks pistikupesa elamispinna 3 . Kõik pistikupesad on maandusega
kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse saali. Saal on ühendatud teda külgnevate ruumidega - kabinet, WC, tehniline ruum ja meeste ja naiste riietusruumid (koos WC ning pesuruumide ja saunaga). Inventariruumis paikneb varuväljapääs hoonest. Hoone tehnilisse ruumi, kus paikneb õliküttel põhinev keskküttekatel, on võimalik pääseda ehitise kaguküljel asuvast sissepääsust. 2. ARHITEKTUURNE OSA 2.1 Ruumide funktsionaalsed seosed
süvendisse, kust seda on väga lihtne resti eemaldamise järel ära koristada. Seda ei pea tegema sugugi tihti, sest näiteks metallresti kasutamisel on rest ise 3 cm kõrge, lisaks on saadaval ka kõrgemad restiraamid, s.t. mustus kukub sügavamale süvendisse ja ei ole pealtpoolt märgatav ega häiri silma. Süvendi eelis on ka see, et siis ei pea väljapoole avaneva ukse kõrgus trepimademest olema suur, sest rest on trepimademe tasapinnas. Harjasrestid Harjasrestid tuulekotta. Ideaalis võiks seal olla kraapivat tüüpi harjastega porirest, mille harjased tungivad ka tallamustrisse, eemaldades sealt lume, kivikesed ja muu mustuse. See on väga oluline, sest kes meist poleks märganud tallamustrist väljakukkunud lumeklompe näiteks ka hoone kolmandal korrusel. Need restid on samuti rullitavad, st koristaja ei pea neid eemaldama vaid saab koristamise ajal neid ühele ja teisele poole kokku rullida ning kogunenud mustuse resti alt eemaldada. Porimatid
omakorda tugevasti amortiseeruda. Vaheuste juures ei olnud korterite välisuksed valdavalt tuletõkkeukse nõuetele (EI 15, EI 30) vastavad. 2.9 Märjad ja niisked ruumid 2.9.1 Märgade ja niiskete ruumide lahendused Kanalisatsiooni- ja veevõrgu puudumisel ehitati kuivkäimlad 19 saj. lõpuni tavaliselt elamust eemale kas puukuuride otsa, pesuköögi taha, õuenurka vm. 19. 20. sajandi vahetusel hakati koridorelamutes käimlaid tuulekotta planeerima. Kanalisatsiooni ja veevärgi arenemisel hakkasid majaomanikud kuivkäimlat asendama vesiklosetiga (Mäsak 1982). Puhast vett võtmas käia tuli enamasti hoovist pesuköögist, kus asus ainus veekraan, või (eriti väiksemates linnades) ka salvkaevust. Vaid suhteliselt vähestel juhtudel ehitati valamu ühiseks kasutamiseks ühte koridori otsa. Isegi seal, kus veekraan oli juba koridoris, ei olnud selle all enamasti valamut. Et kraani kasutamisel vesi põrandat ei
annaabi.ee 
