Joonis. Vahelagi skeemiga hoone välisseinte horisontaalse koormusega töötab kui tala elastsel alusel. töötamine vert.ja tuulest. Vahelagi võtab selle Kuna vaadeldava tala hor.koormustele. vahelagi koormuse vastu ja kannab kõrgus(B) on suur, siis moodustab suure plaadi, mis edasi põikseintele. Põikseinad läbipained hor.suunas omas pinnas ei deformeeru. maandavad koormuse. tuulekoormusest on väga Välissein töötab Vahelae töötamise skeem väikesed. Praktilistes horisontaalkoormusele hor.koormusele. joonis. Pinged arvutustes võib vahelae plaadina, mis on kontuuril laes hor.koormusest. Lae lugeda absoluutselt jäigaks. toetatud. Skeem 8.5 Kuna töötamine põikjõule. Skeem Summaarne tuulekoormus põikseinte vahe on tavaliselt 8.9 Lagi peab olema W=w*l jaotub kõigi
Kontrollikriteerium: max floc Elastse ja jäiga skeemiga hooned. Töötamise põhimõtted. Nende põhiline erinevus? Elastse skeemiga hoone: Jäiga skeemiga hoone: Nende erinevus seisneb selles, et Jäiga skeemiga hoones kantakse tuulekoormus välisseinalt kui plaadilt üle vahelae ja põikseina servale ning Elastse skeemiga on tavaliselt ühekorruselised hooned, mille jäikusseinte vahekaugus on suur. Tuulekoormuse kandumine hoone vundamendile Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks Kivimüüritisest keldriseinale mõjuvad koormused ja nende vastuvõtmine. Mida ja kus kontrollitakse? Keldriseinale mõjuvad nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed koormused, mis põhjustavad momendi teket seinas. Vertikaalselt mõjuvad koormused keldridseinale on: *keldrilaest ülekantav koormus; *seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus; *eraldiseisalt voodrilt (kui selline on olemas) tulev koormus.
horisontaalsuunas. Kuna põiksein on arvutuslikult konsool, siis tema koormamisel ta ka paindub. Seega on meil tegemist elastse toega (vedruga). Nagu skeemil 8.13 näha, töötab vahelagi nagu tala elastsel alusel, kusjuures tala tugede paigutused on võrdelised põikseina paindejäikusega omas pinnas (täpsemalt painde- ja nihkejäikusega). Kuivõrd vaadeldava tala (vahelae) kõrgus (B) on väga suur, siis tema läbipainded horisontaalsuunas tuulekoormusest on väga väikesed. Praktilistes arvututes võib vahelae paindejäikuse omas pinnas lugeda lõpmata suureks st vahelae võime lugeda absoluutselt jäigaks (temas ei esine deformatsioone). Summaarne tuulekoormus W = wl (kN) jaotub kõikide tugede (põikseinte) vahel võrdeliselt nende jäikustele (juhul kui koormuse resultandi rakendusjoon läbib süsteemi jäikustsentrit). Jäikustsenter on punkt, millest läbimisel koormus ei
see eeldab osavõtvate konstruktsioonide töötamist vastavalt tugevusõpetuse nõuetele. Lagi peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana. Lagi tuleb vastavalt ka armeerida. Tuulekoormuse kandmine hoone vundamendile jäiga skeemiga hoones. Tuulekoormuse mõjudes seinale mõjub jäigas hoones koormus edasi vahelagedele ja põikseinte servadele. Vahelagedelt liigub koormus mõõda elemente (nt. seinu) edasi alla poole kuni vundamendini ja vundamendist juba maapinda. Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks. Teras- või raudbetoonkest tugevduseks ümber kiviposti võrrelda. Tugevdamine metallsärgiga on laialt levinud kuna tema tegemine on suhteliselt lihtne. Posti nurkadesse pannakse püsti nurkrauad, mis ühendatakse omavahel lattraudadega sammus järel. Töötavaks süsteemiks on lattraudadest silmus ümber posti, püstrauda on vaja üleminekujätku tegemiseks ja põikraudade asendi fikseerimiseks
Omakaal katusel: Lumekoormus katusel: Tõstetav tuulekoormus katusel: Suruv tuulekoormus seinale tsoonis D: Koondatud jõud seinale tsoonis D: Suruv tuulekoormus seinale tsoonis E: Koondatud jõud seinale tsoonis E: 7 4.2.1 Raami sisejõud omakaalu koormusest 8 9 4.2.2 Raami sisejõud lumekoormusest 10 11 4.2.3 Raami sisejõud tuulekoormusest seintele 12 13 5 RAAMI KATUSETALA ARVUTUS Valime kandepiirseisundis ohtlikumateks koormuskombinatsioonideks (KK): - KK1: Omakaal + Lumekoormus (kandepiirseisund) - KK2: Omakaal + tõstev tuulekoormus (kandepiirseisund) Valime kasutuspiirseisundis ohtlikumaks koormuskombinatsiooniks: - KK3: Omakaal + Lumekoormus (kasutuspiirseisund, maksimaalne vertikaalsiire) 5.1 Katusetalale mõjutavad koormused
Sellise elemendi kandevõimet kontrollitakse valemiga: 2,8µ f N µ m f + * sw A , 1 + 2µ 100 tähistused on toodud eespool. 6.4. Horisontaalselt koormatud konstruktsioonid. 6.4.1. Tuulega koormatud sein. Hindamaks külgmise tuulekoormusega seina külgvastupanu, tuleb arvestada tema toetumistingimusi ja jätkuvust üle tugede. Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks. Tugedeks loetakse müüritise siderida (massiivseinal), müüriankrud, ankurdatud vahelagi või katuslagi, seotud põikseinad. Kergseina arvutuslikuks külgtugevuseks võib võtta kahe kihi külgtugevuste summa, juhul kui kihid on omavahel ühendatud sidemetega (min 4tk/m2). Tuulega koormatud seina arvutusjuhend vt. EPN-ENV 6.1.1. 6.4.2. Pinnase külgsurvega koormatud sein.
jega paralleelsele püsttasapinnale ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 37 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE Juhtmetelt mastile kanduvad tuulejõud (Eurostandard EN 50341-1) Tuulesurve juhtmetele põhjus- tab liini suunaga risti toimiva jõu. Tangentsiaalmastile mõjuv jõud tuulekoormusest mastiga külgnevate visan- gute ühele juhtmele l +l QWc = qh ⋅ Gq ⋅ Gc ⋅ Cc ⋅ d ⋅ 1 2 cos 2 Φ 2 qh − dünaamiline tuulesurve (vt p 2.2.2) arvutatuna vastavalt juhtme survekeskmele visangus Gq − iilireaktsioonitegur (vt p 2.2.2). Gc − juhtmete mehaanilise resonantsi e visangutegur − arvestab, et
annaabi.ee 
