w1y(x) = 13,82 kN/m, w4y(x) = 12,68 kN/m, Sein2 w2y(x) = 13,33 kN/m, w3y(x) = 13,01 kN/m, Kasutades teist arvutusvarianti (diafragmadega) oli saadud sellised tulemused Sein1 w1(x) = 11,47 kN/m w4(x) = 12,74 kN/m Sein2 w2(x) = 13,58 kN/m w3(x) = 14,90 kN/m Edasi põikseina tugevuskontrollis tuulekoormuse mõjumisel ja nihkekontrollis me kasutame vähem koormatud seina kõige suurema tulekoormusega. Sein2 on kaks korda rohkem koormatud kui Sein1. Seetõttu edasi arvutamiseks valime Sein1 tuulekoormusega w1y(x) = 13,82 kN/m (saadud väändetseni leidmisel) Teiste põikseinte arvutada pole mõttet sellepärast, et nende kandevõime tugevuskontrollis tuulekoormuse mõjumisel ja nihkekontrollis on suurem kui valitud seinal Sein1 tuulekoormusega w1y(x) = 13,82 kN/m Koostas N.N 2011 21 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 7
Märkused. Tabel 4.1 Ava pikkuse ja arvuruskõrguse 1. Seina puhul eeldatakse painet seina piirsuhted seina ja tala jaoks pinnast välja, tala puhul seina pinnas. 2. Eraldiseisva seina korral, mis ei ole Tööskeem Ava pikkuse ja arv.kõrguse suhe ehitise osa ja on koormatud peamiselt Sein Tala koormatud tuulekoormusega, võib tabelist seina jaoks toodud arve suurendada 30 % Lihttala 35 20 juhul, kui sellel seinal ei ole viimistluskihti Jätkuvtala 45 26 mida deformatsioonid võivad kahjustada. Kahes suunas töötav sein 45 - Konsool 18 7 Vertikaalselt koormatud, armeeritud elementide saledus tuleks määrata samuti nagu
silikaltsiit ja siporex. Need purunemisohu Lihtsustatult võib korstna materjalid erinevad horisontaallõikes. Korsten on esimesele võnkevormile kasutatud sideaine ja arvutuslikult vertikaalne vastava omavõnkesageduse täitematerjali poolest. Nende konsool, mis on koormatud leida järgmise avaldisega T mahumass on piirides 400... omakaalu ja = cH2sqrt(G/EI 1-1)kus 700 kg/m3. Plokid tuulekoormusega. G - korstna jooksva meetri toodetakse üldiselt Survetsooni Ac pindala kaal alumises lõikes, I 1-1 - autoklaavse menetlusega. määratakse tingimustes, et alumise lõike inertsimoment, Ploki materjal on hästi vertikaaljõu rakenduspunkt c - tegur, mis arvestab töödeldav (saetav, saab lüüa asub tsooni raskuskeskmes. korstna koonilisust. naela sisse). Plokke
väärtus, mida ületatakse aasta jooksul tõenäosusega 0,02 (üketatakse üks kord 50 aasta jooksul). (2) Tuulekiiruse baasväärtust võib vähendada ajutiste konstruktsioonide projekteerimisel. Ajutisteks konstruktsioonideks loetakse · ehitusaegsed abilokstruktsioonid; · konstruktsioonid. mille kohta on teada, et nende iga ei ületa 1 aastat. (3) Teisaldatavad konstruktsioonid, mida võib püstitada ja maha võtta igal aastaajal, projekteeritakse täieliku arvutusliku tuulekoormusega. ... 7.4 Tuulekiiruse baasväärtuse valimine Siin on EPN-ENV 1.2.6 -s toodud ekslikud suurused (absoluutselt suurimad registreeritud tuule kiirused). Eesti Vabariigi territooriumil tuleks kasutada järgmisi tuulekiiruse baasväärtusi: a) kõikjal Eesti territooriumil, va lõikes (b) toodud juhtudel - vref = 21 m/s Projekteerimise alused 75
g – vabalangemiskiirendus, g = 9,8 m/s2 Jäitekoormused tuleb korrutada tabelis 6 toodud osavaruteguriga γI ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 16 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 2.2.4 Tuule- ja jäitekoormuste koostoime Standardis EN 50341-1 eeldatakse kaht põhilist koormuskombinatsiooni: a) Piirjäitekoormus γI·QIk koos mõõduka tuulekoormusega ΨW··QWk. Tuule- koormuse kombinatsiooniteguri väärtuseks soovitab standard võtta 0,4. b) Suur tuule kiirus koos mõõduka jäitekoormusega ΨI·QIk . Jäitekoormustega seonduvaks suureks tuule kiiruseks võib sõltuvalt jäite liigist võtta 0,70 kuni 0,85 kordse projekteerimisel kasutatava tuule piirkiiruse. Üldiselt rakenda- takse jäitekoormuse kombinatsiooniteguri väärtust 0,35. 2.2.5 Temperatuuri mõjud
annaabi.ee 
