KUIVAD;Vahemere ääres(tammed-laeva ehit.),nahkjate lehtedega puud(pähklipuu,korktamm),okkalised põõsastikud(parbariss,bitstaatsia). LIGI POOL maakera metsadest paikneb 4 riigis:1)Venemaa,2)Brasiilia(vääris)3)Kanada(okas,leht),4)USA(rohkem lehtmetsad) METSADE TÄHTSUS: 1)metsad moodustavad umbes 80% maismaast ja sellega reguleerivad atmosfääri koostise ja puhastavad ohku. 2)mets peab kinni sademeid,pidurdab äravoolu,vähendab erosiooniohtu ja takistab tuulekannet. 3)puude juured kobestavad mulda ja muudavad mulla struktuuri. 4)metsakõdu lagunemisel moodustub huumus,mis sisaldab toitaineid. 5)mets on asendameta loodusvara,sest ta annab kütte ja ehitusmaterjali ning toitu ning toorainet tööstusharudele. 6)muudab kliimat IMPOTEERIJAD(ostab);USA,Kanada,Rootsi,Soome EKSPORTEERIJAD(müüvad);L-riigid,Filipiinid,Indoneesia,Kongo. KALANDUS-on maj.haru,mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi,töötlemise ja kasvatamisega
raie maht ületab 10X loodusliku juurdekasvu · Põhja riikides suureneb metsamaa pindala tänu metsakasvatusele · Maakera puiduvarud hetkel 359 mld m³ Metsade tähtsus ja kasutamine Mets kui ökosüsteem · Metsad moodustavad 80% kogu maismaa orgaanilise aine varudest · Põhiline eluks vajaliku orgaanilise aine tootja, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja · Peab kinni sademeid, pidurdab veeäravoolu, vähendab erosiooniohtu, takistab tuulekannet, puujuured kobestavad mulda, metsakõdu lagunemisel oluline osa muldade tekkel · Asendamatu loodusvara Metsa majandamine · Hõlmab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset · Aastane raie ei tohi olla suurem metsa aastasest juurdekasvust · Tootmistsükkel pikk (80-100a) · Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne-, ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis · 20saj viimasel kümnendil vähenes arengumaades Metsatööstus
selle varude ning kasutusvõimaluste kohta. Vihmametsa oskuslikult majandades on võimalik teenida hoopis rohkem raha kui kiiruga tehtud tehingute abil. Mets on asendamatu loodusvara, sest annab kütte - ja ehitusmaterjali, toitu ja toorainet tööstusharudele 4) Mets on eluks vajaliku orgaanilise aine tootja, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja 5) Mets peab kinni sademeid, pidurdab vee äravoolu, vähendab erosiooniohtu ja takistab tuulekannet 19. Iseloomustage keskkonnaprobleeme okasmetsavööndis 3p. 1)Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid 2)Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. 3)Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. 4)Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus: happevihmad 5)Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis
· Puhmarinne- sookail,sinikas, kanarbik, kukemari, küüvits, hanevits, pohl ,jõhvikas · Rohurinne- tupp-villpea, rabamurakas, ümaraleheline huulhein, soopihl, ubaleht · Samblarinne- turbasamblad, karusammal, palusammal Mets mõjutab keskkonda: 1. Mets tasandab temperatuurikõikumisi- metsa ja lageda temperatuuride vahe võib ulatuda 11-17 kraadini 2. Mets vähendab tuule kiirust, kuid võib ka ise tuult tekitada 3. Mets vähendab erosiooni ja tuulekannet 4. Mets vähendab maapinda mööda ära voolava vee hulka kevadel , vähendades üleujutuste ohtu. 5. Mets toodab hapnikku- 100km läbimiseks kulutab auto 5-6kg kütust ,neelates samal ajal 23kg hapnikku- umbes sama palju hapnikku toodab ööpäevas 1ha metsa. 6. 1ha metsa neelab tunni ajaga 2kg süsihappegaasi- sama palju kui eritab hingamise käigus 200 inimest 7. Metsaõhus on baktereid 300 korda vähem kui linnas Eesti metsad:
täheldatud humiinhapete ja sulfaatiooni sisalduse suurenemist äravooluvees. Mõlemad põhjustavad vee happesuse tõusu (s.o. pH alanemist), mis võib kahjustada veeelustikku (jõevähki, mõnda kalaliiki ja limuseid).Maaparanduse tagajärjel võib muutuda mulla huumushoiuvõime, elustik ja mikrokliima, see omakorda kutsub esile muutusi maastikupildis. Hävida võivad taimede kasvu- ning lindude ja väikeloomade elupaigad.Maaparandus võib soodustada ka tuulekannet, kui kergesti lendu tõusva muldkattega (kerged liivmullad, turvasmullad) aladele kujundatakse suuri lagedaid välju.Maa kuivendamiseks on sageli olnud vaja jõgesid süvendada ja õgvendada. Sellega likvideeriti küll suured üleujutused, kuid luhtadesse ei jää enam pidama uhtaineid, mis nüüd jõuavad süvendatud jõe suublasse - järve või merre.Põllu- ja metsamaa kuivendamine avaldab mõju ka jõgede äravoolule ja vee keemilisele koostisele
lubjakivid. Maaparanduse mõju aineringele: Maaparandus muudab oluliselt mulla õhureziimi ning see võib soodustada mõne aine ja keemilise ühendi väljaleostumist. Maaparanduse tagajärjel võib muutuda mulla huumushoiuvõime, elustik ja mikrokliima, see omakorda kutsub esile muutusi maastikupildis. Hävida võivad taimede kasvu- ning lindude ja väikeloomade elupaigad. Maaparandus võib soodustada ka tuulekannet, kui kergesti lendu tõusva muldkattega (kerged liivmullad, turvasmullad) aladele kujundatakse suuri lagedaid välju.Maa kuivendamiseks on sageli olnud vaja jõgesid süvendada ja õgvendada. Sellega likvideeriti küll suured üleujutused, kuid luhtadesse ei jää enam pidama uhtaineid, mis nüüd jõuavad süvendatud jõe suublasse - järve või merre.Põllu- ja metsamaa kuivendamine avaldab mõju ka jõgede äravoolule ja vee keemilisele koostisele
annaabi.ee 
