The Routledge Companion to Film History. London, New York: Routledge. Lk 153 22 Feld, Steven, 2003. Ciné-ethnography/ Jean Rouch. [e-raamat]. Lk 12-14; 170 23 ibid 24 Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look. Lk 40 25 Feld, Steven, 2003. Ciné-ethnography/ Jean Rouch. [e-raamat]. Lk 12-14 26 ibid. Lk 15-16 27 Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look. Lk 38 7 teha, oli rakendada fiktsiooni28 või kui kasutada 2005. aasta Maailmafilmi festivali tutvustavast kogumikust pärit sõnastust, siis Jean Rouch: ,,...provotseerib [...] reaalsust, mis on tema etnograafia subjektiks."29 Rouch'i olulisema filmi näitena, mis cinéma vérité tehnikatele, eriti just käsikaamera ning sünkroonheli kasutamisele aluse pani, tuuakse kirjanduses enamasti tema 1960. aasta film Chronique d'un été30. Kaks aastat enne seda valminud film Moi, un noir31 näitlikustab
1. Soojustuspaneelid vähesoojustatud paneelmajade lisasoojustamiseks – sünteesi staadium 2. Eesmärk Luua konseptuaalsed alused ehk enda arvamuste kokkuvõte väljapakutud ideede kohta. Leida ideede seast parim ning tuua välja lahenduse puudused, nende eemaldamise võimalused. 3. Töö teoreetilised alused Sünteestistaadium on etapp, kus arvestatakse ka realiseeritavust. Eesmärgiks on luua edasiseks tegevuseks kindlad konseptuaalsed alused. Staadiumi käigus selgub töö eesmärk, määratakse ülesande piirid. Ülesanne jagatakse alaülesanneteks, lihtsustatakse, toonitades olulist ja jäetakse kõrvale ebaoluline. Sünteesi staadium on loominguline ning oluline on projekteerija isiksus. Selles staadiumis tehakse paraku ka kõige suuremad vead. Vigade tegemine on põhjustatud üleliigsest pessimismist või optimismist. Sobiv isik selles staadiumis on nn. „kunstniku“ tüüp, kes on võimeline otsuseid vastu võtma väheste teadmiste baasil. Staadiumi lõpus p...
sageli halva kvaliteediga. Kõige lihtsam piraatluse vorm, kus originaalfonogrammi on kommertseesmärkidel kopeeritud ilma selle autoriõiguse ja autoriõigustega kaasnevate õiguste valdajate (autorite ja produtsendi) või nende esindajate loata. Niisugune piraatkoopia erineb tavaliselt originaalist juba välimuselt. Kassetti või plaati tutvustavad ümbris- ja sisekaardid on halvema kvaliteediga: pildid hägused, värvid hajutatud, suur osa tutvustavast tekstist on üldse ära jäetud. Tihti näeme selles kategoorias piraatkassette, mille sisekaardid kujutavad endast paberilehte, millele on trükimasinaga kirjutatud kasseti või sellel esineva artisti nimi. Tavaliselt on sellised piraatkoopiad oma hinnalt tunduvalt odavamad kui originaalid.41 b) counterfeit -- täpne koopia heli- või videokassetist, millel on sageli sama kvaliteet ja pakend kui originaalil. Hind tihti samal tasemel kui seaduslikulgi.
sest loogiliselt võttes ei saanud Viljandi-suuruses linnas palju rohkem heatasemelisi ja natu- kegi džässist taipavaid pillimehi olla, kaugemalt “laenatud” muusikutest oleks aga artiklites tõenäoliselt kirjutatud, nagu seda Violetta Borkmanni puhul tehti. Viljandi-kontserdi trükitud kava ei ole säilinud, osalise rekonstruktsiooni saab teha kohalikus ajalehes Oma Maa seoses kontserdiga ilmunud kahe artikli põhjal. 15. septembril ilmunud üritust tutvustavast artiklist 191 saab lugeda, et esitamisele tulevad: “V. Valentine “Karneval”, E. Plessowi “Serenaad in Blue”, /.../ Niclass-Kempneri “Mustlasigatsus”, /.../ popourrii Abrahami operetist “Hawai lill” Dostali arrangmendiga, “A Fine Romanze”, viini laulude popourrii”. Küsimuse tekitab sama artikli sõnastus, kus on kirjas, et “/.../ prl. Borkmann esitab populaarse Schuberti “Serenaadi” ja teise pala Tallinna kontserdi kavast”. Kas see vihjab
annaabi.ee 
