4. Kadune kõneviis: vat-vorm. 4.Käskiv kõneviis; mitmus. 4.Tav-kesksõna; olevik. Mida tegevat? (võib olla) Koristada koristage Tutvustama Näitlaused: Olla olge Ainsus Mitmus Uus kaubamaja valmivat Da, a ge Nim Tutvustatav Tutvustatavad detsembris. Pöörata pöörake Om Tutvustatava Tutvustatavate Leping lõppevat järgmisel Ta ke Os Tutvustatavat Tutvustatavaid aastal. Näitlaused: Näitlaused:
22.Suhtlemisel tuleb enamasti lähtuda…teiste inimeste.. vajadustest 23.Kohtumisega seonduvad kaks aega- …stardiaeg.. ja… algusaeg... 24.Esmakohtumisel on oluline..esmamulje 25.Tervitades öeldakse…tere, ilusat päikselist hommikust 26.Enesetutvustusel öeldakse alati…oma täisnimi (eesnimi (paus) PEREKONNANIMI) 27.Tervitamisel ulatab esimesena käe…kõrgemal positsioonil või vanem isik 28.Esitlemine- kellele, keda?...vanemale nooremat, positsioonil kõrgemal madalamat 29.Tutvustatav…ei ulata esimesena kätt 30.Ametikohtumisel toimuva tervituse olulisemad sammud:….koputamine, vastuse ootamine, sisenemine, tervitamine (kindel kehahoiak), jäädakse ootama 31.Visiitkaartide liigid- kaks peamist…äri- ja isiklikvisiitkaart 32.Esimesena esitab oma visiitkaardi…vanem ja kõrgemal positsioonil KONTORIELU 33.Kontoririietuse põhitõed..korrektne, puhas, töökohale vastav (Õhtumeigiga mitte lubatud) 34
Tänased uurijad ei ole sugugi kindlad , et Stahli saksa keele liistudele painutatud grammatika meie keele arengule palju head tegi. Kõnealune grammatika ilmus 1637. aastal ja oli kaua teistele kirikuõpetajatele abiks eesti keele õppimisel. Kadrinas kirjutas ta oma mitmeosalise teose "Käsi- ja koduraamat". Peale selle avaldas ta veel kakskeelse jutluseraamatu, rootsikeelse katekismuse jpm. Kui Stahl oli käremeelne kirikuõpetaja, kellel ei tekkinud rahvaga sooje sidemeid, siis järgmine tutvustatav, kelleks on Arnold Friedrich Johann Knüpffer, oli kadrinlaste poolt armastatud ja rahvas hüüdis teda hellitavalt Niprihärraks. Knüpfferil oli sügavam huvi eesti keele ja rahvaluule vastu. Ta kogus palju materjali, mis tegid temast esimese suurema eesti rahvalaulude arhiivi omaniku. Knüpffer oli ka esimene, kes soovitas eesti keele grammatika aluseks võtta saksa keele asemel soome keele. Tähelepanu väärib tema kirjutis ,,Beiträge".
Miski ei kahanda usku oma võimetesse enam kui korduva ebaedu kogemine. Ei kulugi enam kaua aega ja kätte on jõudnud punkt, kus pea lihtsalt ei võta enam vastu. Selleks et keerulist kergemini taibata, tuleks ületada sisemine tõke tunne, et oleme pika taibuga. Probleem on selles, et vajaksime just keerukate ja raskete õppetükkidega tegeledes julgustavat tagasisidet, et oleme lahtise peaga ja liigume jõudsalt edasi. Siit lähtubki allpool tutvustatav õppimistaktika. Kui omandatav aine osutub nõnda raskeks, et sellest arusaamine nõuab ränka vaeva, tuleks seada endale eesmärk sellest kas või m i d a g i olulist taibata. Teema või probleemi selgeks saanud üksikosadest on edaspidi märksa hõlpsam tervik kujundada, kui asja kohta on kogutud üksikteadmiste ja arusaadavate kohtade arvestatav miinimum. Niisiis peaksime rasketest kohtadest jagusaamiseks
tarkvara. Ehitusetapis pannakse allsüsteemid ühtse tervikuna koos toimima. Rakendamine viib põhimõtteliselt töötava süsteemi üle tellijaettevõtte keskkonda. (Kontseptuaalse) Süsteemianalüüsi aine keskendub konkreetse teenuse ehk allsüsteemi detailanalüüsi etapile. Arendusetappidest saame mõelda kui Zachmani raamistiku kahe mõõtmega (read, veerud) ristuvast (ortogonaalsest) kolmandast mõõtmest (dimensioonist). Järgnevalt tutvustatav iteratiivse arendusprotsessi (RUP või UP) raamistik laiendab Zachmani raamistikku kahe uue mõõtmega: lisaks etappidele (faasidele) ka distsipliinid (töövood). M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Iteratiivne arendusprotsess RUP/UP OOA M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Kose mudeli faasid teisenevad iteratiivses arendusprotsessis
annaabi.ee 
