tegevussuuna elluviimise etapis. 4 Turundusuuring 3.2. Tutvumisuuring . Ann Vihalem on oma raamatus ,,Marketing.Turg, toode ja tarbija" öelnud, et tutvumisuuring on turundusuurimus, mille ülesandeks on täpselt sõnastada probleemide kohta käivad oletused ja neid lahata. Tutvumisuuringu eesmärkideks on: · sõnastada kontrolluuringuga leitud sümptomid probleemide ja võimalustena, · Täpsustada ebamäärased küsimused ja võimalused, · Mõista paremini olukorda mõjutavaid tegureid ja · Kindlaks määrata alternatiivsed tegevussuunad. 3.3. Otsustusuuring on uurimus, mille sihiks on abistada otsuse langetajat alternatiivsete tegevussuundade hindamisel. Seda tüüpi uuring annab info, mis hõlbustab õige talitusviisi valikut
4.2. KVALITATIIVUURINGUD Eelpool kvantitatiivuuringud on struktuursed, suunatud suuremale valimile ning kuuluvad kirjeldavate uuringute hulka. Nende uuringute tulemuseks on numbrid, mida on võimalik esitada graafiliselt ja töödelda statistiliselt. Kvalitatiivuuringus, aga kasutatakse mitte-struktuurseid küsimusi, millele pole vastusevariante ette antud, mis on lahtised. Valimid on oluliselt väiksemad. Kvalitatiivuuring on tutvumisuuringu üks vorme ja selle eesmärgiks on välja selgitada inimeste motiivid, põhjused, arvamused, suhtumised. Kvalitatiivuuringute peamisteks uurimismeetoditeks on fookusgrupp ja süvaintervjuu. Fookusgrupi intervjuu kujutab endast sihipärast diskussiooni teatud teemal, mida tutvustab respodentide grupile grupijuht (moderaator). Fookusgrupi genereerimiseks soovitused: 1. võimalikult homogeenne 1. ei peaks olema tuttavad 2. välja jätta “proffesionaalsed respodendid” 4
3.2 Kvalitatiivuuringud Ülevaadeldud kvantitatiivuuringud on struktuursed, suunatud suuremale valimile ning kuuluvad kirjeldavate uuringute hulka. Nende uuringute tulemuseks on numbrid, mida on võimalik esitada graafiliselt ja töödelda statistiliselt. Kvalitatiivuuringus, vastupidiselt eelnevale, kasutatakse mitte-struktuurseid küsimusi, millele pole vastusevariante ette antud, mis on lahtised. Valimid on reeglina oluliselt väiksemad. Kvalitatiivuuring on tutvumisuuringu üks vorme ja selle eesmärgiks on välja selgitada inimeste motiivid, põhjused, arvamused, suhtumised. Vastajal palutakse selgitada, milline tähendus on tema jaoks erinevatel märksõnadel ning oma arvamusi kommenteerida. Enamasti kasutatakse lisamaterjale ning küsitleja ja vastaja 53 vahel peaks arenema diskussioon. Ülaltoodust lähtudes nimetatakse kvalitatiivuuringut sageli pehmeks uuringuks (soft research).
struktuursed, suunatud suuremale valimile ning nad on kirjeldavad uuringud. Kvantitatiivsete uuringute tulemuseks on numbrid, mida on võimalik graafiliselt esitada või statistiliselt töödelda. Kvalitatiivuuringute eesmärgiks on süveneda probleemi olemusse (põhjuslikud uuringud) või genereerida ideid mingi probleemi lahendamiseks. Kvalitatiivuuringute peamised kasutusalad on järgmised: 1. Tausta- või tutvumisuuringu (exploratory research) läbiviimisel. 2. Uute ideede väljatöötamine. 3. Subjektiivse teabe kogumine. Kvalitatiivuuringut nimetatakse tihti ka ,,pehmeksuuringuks" (soft research), kuna selle abil on võimalik koguda infot tunnete, mõtete,motiivide ja muude seoste ehk ,,pehme" teabe kohta. Kvalitatiivuuringuid iseloomustavad järgmised aspektid: 1. Väike valim
annaabi.ee 
