et nad oleksid üheselt arusaadavad ja et firmal oleks saadud vastusest abi tegelikule küsimusele vastuse otsimisele (Dillon). Tuntakse mitmeid erinevaid turu—uuringute liike. Üldiselt saab uuringud jagada kolmeks: uurimuslik, kirjeldav ja põhjuslik uuring (Oliver). 1. Uurimuslik uuring on seotud probleemi defineerimisega. See ei ole standardiseeritud protseduur. Uurimuslik uuring võib seisneda näiteks sisemise info töötlemises või avalike publikatsioonidega tutvumises. Sellise tegevuse eesmärk on mõista probleemi sisu uurides turu-käitureid. 2 2. Kirjeldav uuring tegeleb prooviga kirjeldada turu-käitureid. See uuring eeldab põhjaliku andmebaasi olemasolu, mis sisaldaks turu suurust, toote osa turul, tarbija profiili, samuti reklaamiagentuuride nimekirja, müügitoetust ja eelnevaid uuringuid. Kirjeldavad uuringud on rohkem struktureeritud ja ettevalmistatud kui teised uuringud
TÕENDITE HANKIMISE MEETODID 1. Arvutused- Eesmärk on veenduda, et majandustehingud kajastatakse aritmeetiliselt õigesti. Audiitori eesmärk ei ole veenduda, kas kõik majandustehingud on kajastatud aritmeetiliselt täpselt, vaid ta keskendub vigade tekkimise ja riski valdkondadele. 2. Inspekteerimine- Seisneb raamatupidamise dokumentide ja materjaalsete väärtuste ülevaatamises ja nendega tutvumises. Võidakse kaasta spetsialiste. Võib anda küllaltki tõsisiseid tulemusi. 3. Vaatlus- Audiitor jälgib mingeid protsesse või töötajate tegevust. Sellel on üks negatiivne külg- kui töötajad saavad aru, et neid vaadeldakse siis hakkavad nad käituma nii nagu ettenähtud, seega tulemused ei ole õigalsed. 4. Järelpäringud- meetod seisneb selles, et audiitor hangib infot vastavatelt spetsialistidelt. Säästlik meetod, mis aitab ressursse kokku hoida
Tõendusmaterjalide hankimisel saab kasutada erinevaid meetoteid, ükiskut, kuid sageli kombineeritut: 1) Arvutused - eesmärk on veenduda, kas majandustehingud on aritmeetiliselt õigesti ja täpselt kajastatud. Audiitori eesmärk ei ole kogu raamatupidamist üle arvutada, vaid keskeduda valdkondadele, kus on suurem vigade tekkimise risk. 2) Inspekteerimine seisneb materjaalsete varadega ning dokumentidega tutvumises. Dokumentidega tutvumisel saab audiitor hinnata dokumentide kvaliteeti, ning samuti sisekontrolli taset. Materjaalsete varade inspekteerimine annab ülevaate nende olemasolust, kuid mitte nende varade tegelikust väärtusest, ega raamatupidamislikust väärtusest. 3) Vaatlus see on kontrollimeetod, mille käigus audiitor jälgib mingeid protsesse või töötajate poolt sooritatavaid protseduure. Meetodi puuduseks on see, et kui töötajad
õigesti kajastatud. See tähendab, et audiitorettevõtja peab kogu raamatupidamise üle arvutama, vaid ta teeb seda valdkondades, kus hinnanguliselt on vigade tekkimiseks kõige suuremad võimalused. Valdkondade määratlemiseks tuleb tal teha pistelisi kontrolle. 2. inspekteerimine- seisneb arvestusregistrite, erinevate dokumentide ja materiaalsete varadega tutvumises. Dokumentide inspekteerimine annab võimaluse hinnata dokumentide olemust, nende korrektsust, säilitamist jne. Materiaalsete varade inspekteerimine annab ülevaate varade olemasolu kohta, kuid ei võimalda tuvastada vajalikke õigusi ega määrata varade väärtust. 3. vaatlus- selle meetodiga jälgitakse mingeid protsesse või töötajatega seotud tegevusi. Oluline on ka inventuuri vaatlus. 4
annaabi.ee 
