n Rahapoliitika n Struktuuripoliitika n Regionaalpoliitika n Väliskaubanduspoliitika n Sotsiaalpoliitika Näide: majanduspoliitika vahendid Soomes ® Traditsiooniline: (a) subsideerimine, (b) siseturu kaitse, (c) edukate rahvusvaheliste ettevõtete loomine ® Planeeriv lähenemine ® Positiivsed poliitikad (struktuursele muutusele kaasaaitamine) ® Turule suunatud (finantsturgude, insti-tutsioonide, infrastruktuuri arendus) Teiste riigi tegevusalade mõju majandusele n Strateegilised vajadused: veondusinfrastruktuur, riigirahvuse loomine, relvastuse väljatöötamine ja tootmine n Sõdade ja maksunduse seos n Keskkonnapoliitika n Heaolumajanduse harud: haridus-, tervishoiu- ja eluasemepoliitika, sissetuleku tagamine, sotsiaalteenuste pakkumine otsene ja kaudne mõju XII Loeng Maailmapoliitika. Rahvusvahelised suhted
Kui ebameeldiv see võimumeestele ka pole, aga ilma selliseid suhteliselt sõltumatuid institutsioone või üksikisikuid omamata jäävad vajalikud hoiatused õigeaegselt saamata ja olukord muutub nii riigile tervikuna kui ka võimulolijaile isiklikult hoopis ohtlikuks. 108 Lisaks eelmainituile (parteid; ühendused ja liidud; turul domineerivad ettevõtted; massi-meedia; teadus) kuuluvad Eesti reaalses poliitilises ja majanduslikus situatsioonis mõjuinsti-tutsioonide hulka kindlasti veel õige mitmesugused rahvusvahelised organisatsioonid, mis otsustusinstitutsioonide hulka ei mahu. 23. Majanduspoliitika faasid Uued otsustused ja lahendused tekivad tavaliselt ideede maailma ja sündmuste maailma kokku- puutepunktis (joonis 8). Majanduspoliitika kavandamine ja elluviimine koosneb erinevatest faasidest (etappidest) ja nende raames tehtavatest mitmesugustest toimingutest (Raudjärv, 1995, lk 55–57).
enesekaitsefunktsioon. Kui ebameeldiv see võimumeestele ka pole, aga ilma selliseid suhteliselt sõltumatuid institutsioone või üksikisikuid omamata jäävad vajalikud hoiatused õigeaegselt saamata ja olukord muutub nii riigile tervikuna kui ka võimulolijaile isiklikult hoopis ohtlikuks. Lisaks eelmainituile (parteid; ühendused ja liidud; turul domineerivad ettevõtted; massi- meedia; teadus) kuuluvad Eesti reaalses poliitilises ja majanduslikus situatsioonis mõjuinsti- tutsioonide hulka kindlasti veel õige mitmesugused rahvusvahelised organisatsioonid, mis otsustusinstitutsioonide hulka ei mahu. 1.5.2. Majanduspoliitika kandjate suhted Majanduspoliitika kandjate suhted rajanevad (Raudjärv, 1995, lk 47–49) kontrollil; sõltumatusel; koordineerimisel. Domineerivateks suheteks üksikute majanduspoliitiliste otsustusinstantside vahel on kontrolli- suhted. Demokraatlik riigikorraldus rajaneb teatavasti arusaamal, et
Selleks vajavad nad nii kvantitatiivset informatsiooni kui ka kvalitatiivset analüüsi.128 4.1.3.4. Tulemuste defineerimine Viimase 50 aasta jooksul on demograafilised protsessid tinginud varalisi muutusi kõigis arenenud riikides. Nüüd hakkame me näge-ma sellest tulenevaid võimunihkeid. Kaks arengut - jõuka (ehkki mitte mingil juhul rikka), füüsilist tööd mittetegeva keskklassi esiletõus ning keskmise eluea pikenemine - on viinud selliste insti- tutsioonide nagu pensioni- ja investeerimisfondid tekkimiseni. Need on tänaseks muutunud kaasaegse, arenenud ühiskonna olulisi-mate varade, s.o avalikus omanduses korporatsioonide, seaduslikeks omanikeks. Arengu tulemusena omavad tulevasi pensionäre esin-davad institutsioonid praegu vähemalt 40 protsenti kõigist Ameerika avaliku noteeringuga korporatsioonidest ning tõenäoliselt enam kui 60 protsenti suurettevõtete aktsiatest. Koos varade üleminekuga näeme me ka võimu nihkumist.
annaabi.ee 
