Kas head lapsed kasvavad vitsata? Tänapäeval on see küsimus väga laialt levinud. Sellel küsimusel on nii pooldajaid kui vastuolijaid. Osad arvavad, et lapse füüsiline karistamine on väär. Mõned aga peavad seda vajalikuks ja arvavad, et muud moodi ei olegi võimalik lapsi kasvatada. On palju peresid, kus laste kasvatamisel kasutatakse vägivalda. Kui laps teeb midagi valesti, siis vanem võtab endale õiguse teda füüsiliselt karistada anda kas rihma, tutistada või raputada. Paljud mõtlevad, et nii nad saavad võimu lapse üle ja laps hakkab tegema nii nagu nemad tahavad. Nad ei oska oma last lihtsalt teisiti karistada kui füüsilise vägivalla abil. Näiteks kui peres on kaks last ja üks laps teist lööb, siis vanem läheb ja hakkab lapsega riidlema või isegi annab rihma, püüdes nii lapsele selgeks teha, et teist last ei tohi lüüa. Ta aga ei seleta lapsele, et miks nii teha ei tohi ja mis sellise käitumisega kaasneda võib. Lõpuks ei
ülemaailma tuntud usundeid. Samas ma arvan, et usuõpetus ei tohiks olla kohustuslik ja seda ei tohiks kellelegi vägisi peale sundida. Koolis, kus mina käisin oli usundiõpetus gümnaasiumis valikaine, kuid minu koolis see erilist populaarsust ei omanud. Teine oluline muutus oli õpilaste õiguste tekkimine. Pahameelt on see tekitanud just vanema generatsiooni seas. Nende meelest tänapäeva õpilased ei austa neid ja ei pea neist lugu, vanasti võis õpilast tutistada ja nurka panna ja asi korras, aga tänapäeval selline käitumine ei ole lubaud. Nooremad pedagoogid on ise üles kasvanud ajal, mis õpilastel juba õigused olid tekkinud ja nemad mõistavad seda olukorda paremini. Mina olen üles kasvanud sel ajal, kui õigused olid juba tekkinud ning pooldan seda, et õpilasi austatakse, kuid samas arvan, et õpetajate õigused on siin kohal jäetud tagaplaanile. See omakorda ainult süvendab õpetajate madalat enesehinnangut
Nad pidid muusika tunnis kogu aeg laule pähe õppima ja järgmine tund neid koos esitama. Ühel päeval pidi isa aga üksi klassi ees laulma ja tal ei olnud sõnad pähe õpitud. Isa laulis kuidagi laulu ära, aga sellegipoolest pani õpetaja talle viie. Ta ütles: ,, Kuna sa julgesid üksinda ette laulma tulla, saad sa viie". Kui isa käis juba kuuendas klassis juhtus naljakas lugu, mis on meeles siiani: ta rikkus vene keele tunnis korda. Sellepeale tahtis vene keele õpetaja teda tutistada, aga ta ei saanud, kuna isal oli siilipea. Õpetaja proovis igat moodi teda tutistada, aga ei tulnud välja. Sellepeale hakkas muidugi üks klassivendadest naerma. Õpetaja läks väga vihale ja tutistas hoopis seda klassivenda. Põhikooli ajal tegeles isa erinevate asjadega. Ta käis alati talvel suusatamas. Suvel aga sõitis koos sõpradega rattaga Kubijale ujuma. Seal nad mängisid tihti pallilekat. Vabal ajal jällegi meeldis neile mängida kodumaja keldris
7000 Suguelundite vigastused, katkenud rasedused. 6000 Torke- ja lõikehaavad, sisemised verejooksud. 6000 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003 Kas lapse tutistamine on perevägivald? 3.jaanuar 2007 1)Loomulikult on, paned ju käe lapse külge! 18% (36hääletajat) 2)Kui ainult õrnalt sakutada, siis pole. 27% (55hääletajat) 3)Tutistada võib küll, aga peksa ei tohi anda. 18% (36hääletajat) 38 4)Ei ole! Kuidas muidu laps aru saab, mis on õige ja mis vale, kui teda karistada ei tohi. 37% (75hääletajat) Kokku hääli: 202 Küsitlus Perevägivallast. Küsitletavaid oli 46. 1)Kas sinu tutvusringkonnas esineb perevägivalda? a) ei 20(häält) b) jah 5(häält)
annaabi.ee 
