liikumatu. 10) Merevee liikumine Maailmamere pind psib harva tasasena. Mida avatum ja suurem on meri, seda tugevamad tuuled seal puhuvad. Tuultega tekib lainetus ehk vee pindmise kihi liikumine. Merevesi liigub ka hoovustega mis kujutab endast ookeanivee kindlasuunalist liikumist.Vee pidev liikumine tekib veemassi ebahtlasest soojenemisest.Enamasti tekivad hoovused alaliste,kindlasuunaliste tuulte tagajrjel. 11)Looded.Tus ja mn.Mida nad teevad? Tusu ja mna intervallid Thtsus inimese elus. Looded e. tus ja mn on maailmamere veetaseme perioodiline tus ja langus mis tekib Kuu klgetmbeju mjul. Tusuperiood on iga 12 tunni tagant.Seega esineb tusu- ja mnanhtus 2korda pevas. 12)Mis on merehoovus?Miks tekivad?Merehoovuste liigid. Merehoovuste ssteem.Too nited. Merehoovus on vee horisontaalsuunaline psiv liikumine kindlas suunas meres vi suures jrves. Hoovused tekivad veemassi ebahtlasest soojenemist.Enamasti tekivad hoovused alaliste,kindla-
ATMOSFR II rhm 1. Atmosfri ehitus 1) troposfr - 9-17km, temperatuur langeb 1 km tusu kohta keskmiselt 6,5kraadi 2) stratosfr - 17-50km, alaosa on klm (-45...-65C), krgemal hakkab temperatuur jrk-jrgult tusma, laosas temp ~-2,5C 3) mesosfr - 50-85km, temperatuur langeb, selle lemisel piiril on planeedi klmim kiht, kuni -140C 4) termosfr - 500-800 km paksune kiht, peval soojenedes paisub ja sel jahtudes tmbub kokku, temperatuur vib olla kuni 1500C 5) eksosfr - atmosfri vlimine kiht, hreneb jrk-jrgult, lheb sujuvalt le planeetidevaheliseks ruumiks 2. Kasvuhooneefekt
°C TK 1 23 296 0,003378 664,3893 6,49887 2 30 303 0,003300 440,0377 6,08686 3 35 308 0,003248 333,1578 5,80862 4 40 313 0,003194 236,8695 5,46751 3) arvutatakse viskoossuse aktiveerimisenergia EA 4)Seega saab aktiveerimisenergiat arvutada graafiku ln = f(1/T) tusu abil. Sirge graafiku tõusu järgi leidsin, et A= -12,29 , B= 5565,8 ln = ln A +EA/RT Aktivatsioonienergia EA väärtus graafikust loetuna EA/R= 5565,8*R = 46274,06J Järeldus: Mida madalam on lahuse temperatuur, seda viskoosem on aine. Viskoossuse vähendamiseks aines kulub aktivatsioonienergiat. Tabel n =f(T) Tabel ln n = f(T/1)
(roo)k<(roo)v *Heljumise tingimused: keha heljub, kui keha asub vedelikus vi gaasis ja ei tuse, ega lange. Keha heljumisel on leslkkejud alati vrdne kehale mjuva raskusjuga. *Keha heljub vedelikus vi gaasis, kui keha tihedus on vedeliku, vi gaasi tihedusega vrdne. (roo)k=(roo)v. *Uppumise tingimused: keha uppumisel on leslkkejud raskusjust viksem. F< m x g. *Keha upub vedelikus vi gaasis, kui keha tihedus on vedeliku vi gaasi tihedusest suurem. (roo)k>(roo)v. *Iga tusu he meetri kohta langeb rhk umbes 10Pa. *1mmHg on ligikaudu 133,3 Pa. *Atmosfr ehk hkkond on Maad mbritsev kihilise ehitusega hukest (lmmastiku, hapniku, argooni, ssihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis prleb ja tiirleb koos Maaga. Termin "atmosfr" prineb kreeka keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera').
Loo alguses rgib jutustaja traumaatilisest kogemusest lapseplves, mille tulemusena ta vrdus joonistamisest ja hakkas lenduriks. Nimelt soovitasid suured inimesed jtta kinniste ja lahtiste boamadude joonistamine sinnapaika ja tegeleda pigem maateaduse, ajaloo, matemaatika ja grammatikaga. hel rnnakul tabab suurte inimeste hulgas sna mistlikuks peetud mehe lennukit rike ja mees on sunnitud tegema hdamaandumise Sahara krbes. Seal kohtab ta uue peva tusu ajal vikest printsi, kes palub endale joonistada lamba. Lendur ebannestub, kuna kski joonistustest ei ole piisavalt hea. Meeleheitel joonistab ta lpuks kasti ja vidab, et lammas on seal sees. llatuseks oli prints just seda soovinud. Jutuajamiste kigus tutvustab prints oma koduplaneeti, mis on vaevalt suurem kui maja. Seal on kolm vulkaani (kaks neist aktiivsed, ks kustunud). Kolmandal peval sai jutustaja teada, et selle planeedi mullapind kubiseb hirmsate
väga madala tihedusega lipoproteiinide katabolismi. Samuti vähendavad nad viimaste produktsiooni maksas. Seega on nad eriti toimiva hüpertriglütserideemia ravis. Fibraadid tstavad HDL-kolesterooli ja langetavad fibrinogeeni taset. Näidustused: Fibraadid on näidustatud hüpertriglütserideemia ja kombineeritud hüperlipideemia ravis, eriti patsientidel, kellel on tarvis saavutada suuremat TG taseme langust ja HDL-kolesterooli tusu. Krvaltoimed: Fibraadid on üldjuhul hästi talutavad. Krvalnähtudest on sagedamad gastrointestinaalsed nähud nagu maohaavandi valu meenutavad aistingud, khukinnisus vi khulahtisus. Neerupuudulikkuse korral tuleb fibraate kasutada ülima ettevaatlikkusega. Sapikivitvega haigetel on nad vastunäidustatud. Vastunäidustused: Raske neerupuudulikkus, raske maksapuudulikkus, sapikivid Ei kasutata koos HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega. Lihaskahjustuse oht.
sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. Karrid Karsti pinnavorm. kitsad uurded ja nendevahelised hukesed teravaharjalised vaheseinad. Uurded vivad olla vaod vi narad. Vivad moodustada suuremaid süsteeme - karstiväljasid. Liigestussügavus ulatub mnest cm-st mne meetrini. Karrid kujunevad tavaliselt nlvadel allavoolava vee toimel. Lisaks lahustavale tegevusele on oma roll ka erodeerival tegevusel. Karrid vivad kujuneda ka mere- vi järverannal, kus tusu ja mnaaegne vi lainetuse tegevuse tagajärjel kaldale paisatud vee edasi tagasi liikumine phjustab karride kujunemist. Karrid on tüüpilised paljaskarsti pinnavormid. Võivad esineda ka kristalsetes kivimites n. Mitmel pool Skandinaavia rannikualadel. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved Fluvioglatsiaalsed settedLiustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) Islandi saare tekeOokeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-
madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. 6. Karrid Karsti pinnavorm. kitsad uurded ja nendevahelised hukesed teravaharjalised vaheseinad. Uurded vivad olla vaod vi narad. Vivad moodustada suuremaid süsteeme - karstiväljasid. Liigestussügavus ulatub mnest cm-st mne meetrini. Karrid kujunevad tavaliselt nlvadel allavoolava vee toimel. Lisaks lahustavale tegevusele on oma roll ka erodeerival tegevusel. Karrid vivad kujuneda ka mere- vi järverannal, kus tusu ja mnaaegne vi lainetuse tegevuse tagajärjel kaldale paisatud vee edasi tagasi liikumine phjustab karride kujunemist. Karrid on tüüpilised paljaskarsti pinnavormid. Võivad esineda ka kristalsetes kivimites n. Mitmel pool Skandinaavia rannikualadel. 7. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved 8. Fluvioglatsiaalsed setted Liustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) 9. Islandi saare teke Ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja
juhitakse pumba kaheksa abil lbi soojusvaheti Keemilise veepuhastuse osakonda, kus eemaldatakse veest katlakivi tekitavad soolad. Veesolevad korrosjooni tekitavad gaasid. selleks et gaasid eraldatakse veest see vesi kuumutatakse auruga peaaegu keemis temp. TSIRKULATSIOONIGA KATLA SKEEM. loomulik tsirkulatsioon ehk vaba ringlus toimib siis vee ja auru erinevate tiheduste tttu. Skeemi phielemendiks on trummel (6) (joonis 1 , lk 1). katlad on teatud krgusega (isegi 50-60m). Mda tusu torusid liigub les vee ja auru segu , sest seal toimub vee keemine ja aurustumine ja need torud paiknevad katlakoldes seinte peal.Mda laskuvtorusi liigub trummlis alla vesi ja need torud on paigaldatud vljaspool katla seina.Sealt edasi liigub tusutorudesse (veeauru segu on kergem kui vesi, tekib iseenesest trikulatsioon.) Toitepumbaga antakse toitevesi konomaiserisse(kosse) ja seal toimub eelsoojendamine, kllalt krgele temperatuurini. Ja nd surutakse klm vesi trumlisse.
annaabi.ee 
