koosnev liigendatud turvis. Lisaks kuulusid sõduri varustusse säärised, marssimissandaalid, kiiver, vöö ja kilp. Igal leegionil oli oma kujundusega kilp. Riigi ajaloo jooksul on kilbi kujundus olnud erinev, olles ovaalne vabariigi aegu, impeeriumis nelinurkne ja pärast neljandat sajandit taas ovaalse kujuga. Vöö näitas sõduri auastet ja oli kaunistatud ornamentidega. See oli kujundatud hoidmaks mõõka ja pistoda ning oli koguaeg kantav, ka ilma ülejäänud turviseta. Sõjavägi oli olnud ihaldusväärne elukutse vabariigi ja varajase impeeriumi aegu. Umbes kolmanda või neljanda sajandi paiku aga oli sõjaväeteenistus muutunud ebapopulaarseks. Sõjavägi muutus niivõrd põlastusväärseks, et mehed olid nõus oma käelt näppe maha raiuma, et selles eemale hoida. Senat vastas sellele kombele seadusega mis määras ära, et kaks värvatud lombakat on võrdväärne ühe terve mehega. Sellele lisaks hakati leegionäre tätoveerima ja neile
lorica squamata vastavalt). Lisaks kuulusid sõduri varustusse säärised, marssimissandaalid, kiiver, vöö ja kilp. Igal leegionil oli oma kujundusega kilp (scutum). Riigi ajaloo jooksul on kilbi kujundus olnud erinev, olles ovaalne vabariigi aegu, impeeriumis nelinurkne ja pärast neljandat sajandit taas ovaalse kujuga. Vöö (cingulum) näitas sõduri auastet ja oli kaunistatud ornamentidega. See oli kujundatud hoidmaks mõõka ja pistoda ning oli koguaeg kantav, ka ilma ülejäänud turviseta. 4. Sõjaväe langusest Sõjavägi oli olnud ihaldusväärne elukutse vabariigi ja varajase impeeriumi aegu. Umbes kolmanda või neljanda sajandi paiku aga oli sõjaväeteenistus muutunud ebapopulaarseks. Sõjavägi muutus niivõrd põlastusväärseks, et mehed olid nõus oma käelt näppe maha raiuma, et selles eemale hoida. Riigimehed vastasid sellele kombele seadusega mis määras ära, et kaks värvatud lombakat on võrdväärne ühe terve mehega. Sellele lisaks hakati leegionäre
Keegi daam, kelle abikaasa ei pea palju võitlusest, kuid muidu on täis üllast suuremeelsust, saadab kolmele rüütlile, kes teda armastuses teenivad, oma särgi, et nad turniiril, mille korraldab ta mees, kannaksid seda relvakuuena ilma soomurüü või muu katteta kui vaid kiiver ja jalakaitsed. Esimene ja teine rüütel kohkuvad selle ees tagasi. Kolmas, kes on vaene, võtab särgi öösel käte vahele ja suudleb seda kirjlikult. Turniirile ilmub ta särgi kui relvakuuega, ilma turviseta selle all; särk rebitakse puruks ja rüütli veri teeb sellele plekid, ta ise saab raskesti haavata. Tema ebatavaline vaprus torkab silma ja auhind antakse temale; daam kingib talle oma südame. Nüüd nõuab armastatu vastuteenet. Ta saadab verise särgi daamile tagasi, et too kannaks seda turniiri lõpetaval pidusöögil oma riiete peal sellisena, nagu see on. Daam ilmubki verises särgis; enamik noomib teda selle eest.27 Kas rüütlikultuuris eksisteeris armastust?
Ta võttis raha võlgu, laskis teha projekti ja hakkas ümbrust korrastama. Heldur ehitas vanavanaisa vesiveski ümber tuuleveskiks. Reklaambukletti kirjutas ta: "Igale rüütlile oma tuuleveski! Mida varem sa sellega võitled, seda rutem sulle mehearu pähe tuleb! Istu kohe Rosinante selga, sinu tuuleveski ootab!" Poolteist aastat pärast idee tekkimist võis ta saduldada Rosinante, kes oli tubli tori tõugu mära. Ta istus esimest korda hobuse selga. Ta kavatses teha proovisõidu ilma turviseta. Ta haaras piigi kätte ja asus teele. Kui ta oli kingul haavapuu juures, lõi äkiline tuulehoog veskitiivad kolinal käima. Rosinante ehmus ära, ajas end tagajalgadele püsti ja paiskas Helduri maha, seejuures nii õnnetult, et piik tungis otse südamesse. Perekond: poeg Surmapõhjus: Hobune paiskas ta enda seljast maha ja piik tungis otse südamesse. 4.153. Vadim Burlakov Sünnikoht: Harala Ametid: talusulane; mehhaanik; mölder; tallimees; giid;
annaabi.ee 
