Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet. Erinevalt WPAv1- st, tahab WPA2 ka suhteliselt uut riistvara, mis tähendab seda, et riistvara, mis on ostetud enne 2006 aastat, tuleb ümber vahetada. WPA2-st on muidu 2 versiooni. ON olemas WPA2 äridele ja kodudele. Koduvariant kasutab eelnevalt etteantud võtit ja kontrollib selle õigsust kohe. Äridele mõeldud versioon teeb seda aga läbi serverite. WPA2 on kõige turvalisem Wi-Fi-le mõeldud turvaprotokoll. 5. TARKVARA Wi-Fi võrgu ehitamiseks vajaminev riistvara koosneb põhimõtteliselt saatjast, mis kiirgab juhtmevaba signaali ja võtab vastu ühenduse soove. Ja raadiokohtvõrgu klient, kes saadab seadmele ühendamissoove, saab saatjalt sellekohaseid vastuseid. Et saada ühendust internetiga, peab saatja (tavaliselt traadita ruuter) olema konfigureeritud nagu pääsupunkt. Mobiilsetes seadmetes, mis ühenduvad raadiokohtvõrku, on tavaliselt
Alates 2006. aastast peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet. Erinevalt WPAv1-st, tahab WPA2 ka suhteliselt uut riistvara, mis tähendab seda, et riistvara, mis on ostetud enne 2006. aastat, tuleb ümber vahetada. WPA2st on muidu 2 versiooni. On olemas WPA2 äridele ja kodudele. Koduvariant kasutab eelnevalt etteantud võtit ja kontrollib selle õigsust kohe. Äridele mõeldud versioon teeb seda aga läbi serverite. WPA2 on kõige turvalisem Wi-Fi-le mõeldud turvaprotokoll. Riistvara Wi-Fi võrgu ehitamiseks vajaminev riistvara koosneb põhimõtteliselt saatjast, mis kiirgab juhtmevaba signaali ja võtab vastu ühenduse soove. Ja raadiokohtvõrgu klient, kes saadab seadmele ühendamissoove, saab saatjalt sellekohaseid vastuseid. Et saada ühendust internetiga, peab saatja (tavaliselt traadita ruuter) olema konfigureeritud nagu pääsupunkt. Mobiilsetesse seadmetesse, mis ühenduvad raadiokohtvõrku, on tavaliselt sisse ehitatud Wi-Fi kaardid.
Browser kasutab sertifitseerimiskeskust, et saada teada serveri ametlik avatud võti. SSL sessioon - Lehitseja genereerib sümmeetrilise sessiooni võtme, krüpteerib selles serveri avaliku võtmega ja saadab krüpteeritud võtme serverile. Kasutades oma salajast võtit, server dekrüpteerib sessiooni võtme. Lehitseja ja server lepivad kokku, et edasised sõnumid on kõik krüpteeritud. Kõik info, mis saadetakse, krüpteeritakse sümmeetrilise sessiooni võtmega. SSL on transpordikihi turvaprotokoll, saab kasutada ka teiste, st. mitte-web rakenduste jaoks, näiteks IMAP. Klienti on võimalik autentida, kasutades kliendi sertifikaati 57. E-kaubandus, SET + SET - Turvaline elektrooniline ülekanne (Secure electronic transactions) Loodi turvalisteks rahaülekanneteks internetis. Tagab turvalisusele kliendile, müüjale ja müüjat esindavale pangale, kõigil peavad olema sertifikaadid. SET täpsustab sertifikaatide
Browser kasutab sertifitseerimiskeskust, et saada teada serveri ametlik avatud võti. SSL sessioon - Lehitseja genereerib sümmeetrilise sessiooni võtme, krüpteerib selles serveri avaliku võtmega ja saadab krüpteeritud võtme serverile. Kasutades oma salajast võtit, server dekrüpteerib sessiooni võtme. Lehitseja ja server lepivad kokku, et edasised sõnumid on kõik krüpteeritud. Kõik info, mis saadetakse, krüpteeritakse sümmeetrilise sessiooni võtmega. SSL on transpordikihi turvaprotokoll, saab kasutada ka teiste, st. mitte-web rakenduste jaoks, näiteks IMAP. Klienti on võimalik autentida, kasutades kliendi sertifikaati. SET - Turvaline elektrooniline ülekanne (Secure electronic transactions) 20 Loodi turvalisteks rahaülekanneteks internetis. Tagab turvalisusele kliendile, müüjale ja müüjat esindavale pangale, kõigil peavad olema sertifikaadid. SET täpsustab sertifikaatide õigusliku tähenduse
muudab neid, ja lõpuks krüpteerib need teise võtmega ning saadab edasi. Seda on võimalik vältida sobiva võtme-/sertifikaadihalduse kasutamisega. SSH praktilisel ____________________________________________________________________ - M 5.66 TLS-i/SSL-i kasutamine M 5.66 TLS-i/SSL-i kasutamine Algatamise eest vastutavad: IT-juht, infoturbespetsialist Rakendamise eest vastutavad: administraator, kasutaja Veebikasutuses kõige sagedamini kasutatav turvaprotokoll on TLS/SSL (Transport Layer Security/Secure Socket Layer). SSL-i arendajaks oli Netscape. Uuemad versioonid on nimetuse TLS all muutunud erinevate RFC-de standardiks. TLS-i/SSL-i toetavad kõik tänapäevased brauserid. TLS/SSL võimaldavad ühendusi kaitsta - krüpteerides ühenduse sisu, - kontrollides edastatud andmete terviklust ja õigsust, - kontrollides serveri identiteeti ja - soovi korral kontrollides kliendipoole identiteeti.
annaabi.ee 
