probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil; Sotsiaaltöö eetika. Sotsiaaltöötaja rollid. Sotsiaaltöötaja on inimene, kes tegeleb riskigruppi kuuluvate inimestega. Need on näiteks majanduslikes raskustes olevad perekonnad ja üksikisikud, asotsiaalid, vanurid, kodutud, haiged ja puudega inimesed, narkomaanid jm. Sotsiaaltöötaja aitab probleemidesse sattunud inimestel eluraskusi ületada. Selleks suheldakse isiku endaga, sotsiaalametiga, turvakodude-varjupaikadega, supiköökide ja vallavalitsusega, haiglatega ja paljude muude asutustega. Sotsiaaltöö tundlikkuse tõttu tuleb sotsiaaltöötajal sageli langetada eetilist laadi otsustusi. Enamasti jääb sotsiaaltöötaja otsustada see, milliste vahenditega ja mil määral ta raskustesse sattunud inimesi aitab. Millistele toimetulekuraskustega inimestele jagada sotsiaaltoetust riigi ressurssidest? Mil määral sekkuda inimeste perekonnaellu? Sageli on riskigruppi kuuluvates
näiteks (a) vigastused / hospitaliseerimistega (b) füüsilise ja vaimse tervise mõju ja (c) majanduslik, sotsiaalne ja muud mõjud 3. Kõrvaline toetus toimetulekuks, strateegiad ja valmisolek muutusteks (Kimberg, 2007) Sekkumine PV juhtumitel peaks sisaldama järgmisi: I. kannatanu julgustamine, et esitada politseile avaldus. 2. selgitada kannatanule tema võimalusi ja õigusi, tagades tema ohutuse. 3. Julgustada ohvrit helistama nõustamise, informatsiooni- ja naiste turvakodude, lasteabi ja õigusabi pakkuvatele tasuta numbritele. 4. Abistavad kannatanut selliste kõnede puhul aktiivravi üksustes, 5. Olla tähelepanelik ohvri laste võimalike kuritarvituste ja hooletuse jätmisel. (Boes & McDermott, 2000; Roberts & Roberts, 2000) 1.2.3 Vanuritele suunatud vägivald Eakate väärkohtlemine hõlmab kehalist väärkohtlemist ja hooletusse jätmist, psühholoogilist ja sotsiaalset tagakiusamist ja rahalist kitsikust. Välja arvatud juhtudel,
konkreetses seaduses, võib olla ka sätestamata (nagu Eestis). Eesti pole ratifitseerinud ka Euroopa Sotsiaalharta eluaset puudutavaid artikleid Halvas seisukorras elamud ja asumid mõjuvad negatiivselt omavalitsuse finantshuvidele. Vaene elanikkond maksab vähe makse, halb keskkond peletab eemale võimalikke investeerijaid. Korraliku eluaseme võimaldamine on oluline osa üldiste sotsiaalprobleemide lahendamisel. Varjupaikade, turvakodude jms. rajamine ei lahenda sotsiaalprobleeme, vaid ainult leevendab sotsiaalseid pingeid. Sotsiaalteadlased on selgeks teinud, et isiksuse degradatsioon on kõige kiirem siis, kui inimene kaotab kindla eluaseme (=kodu). Elamumajandussüsteemide (eluasemepoliitika) tüüpe 1980 aastatel Laissez-faire Liberaalne-interventsionalistlik Sotsiaaldemokraatlik Sotsialistlik-mõõdukas Sotsialistlik-totalitaarne Pakkumise suurendamine plussid ja miinused
mõnes konkreetses seaduses, võib olla ka sätestamata (nagu Eestis). Eesti pole ratifitseerinud ka Euroopa Sotsiaalharta eluaset puudutavaid artikleid Halvas seisukorras elamud ja asumid mõjuvad negatiivselt omavalitsuse finantshuvidele. Vaene elanikkond maksab vähe makse, halb keskkond peletab eemale võimalikke investeerijaid. Korraliku eluaseme võimaldamine on oluline osa üldiste sotsiaalprobleemide lahendamisel. Varjupaikade, turvakodude jms. rajamine ei lahenda sotsiaalprobleeme, vaid ainult leevendab sotsiaalseid pingeid. Sotsiaalteadlased on selgeks teinud, et isiksuse degradatsioon on kõige kiirem siis, kui inimene kaotab kindla eluaseme (=kodu). Elamumajandussüsteemide tüüpe 1980ndatel aastatel: 1) Laissez-faire – turg kujundab eluasemepoliitika pakkumise ja nõudluse. Avalik poliitika sekkub hästi vähe. USA 2) Liberaalne-interventsionalistlik – püütakse ühendada turg ja avaliku sektori jõud.
annaabi.ee 
