poolt. 2) Firmateooria eeldused o toodetakse ühte hüvist o toodetav kogus=realiseeritav kogus (varusid ei ole) o ettevõte kui ühtne üksus (lahkarvamused ja otsustusprotsess jäävad vaatlusest välja) o ei ole oluline ei ettevõtluse vorm ega omandivorm (ettevõtja=omanik=tegevjuht) o ettevõte käitub ratsionaalselt-lõppeesmärgiks on maksimaalne kasum (mitte heategevus vms) o turuvormiks täielik konkurents ehk toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud (üks ettevõte hindu muuta ei saa) 3) Tootmistegurid firmateoorias o kapital: hooned,seadmed,transpordivahendid,toorained ja materjalid. o tööjõud: tootmises kasutatav inimressurss 4) Optimaalsusprintsiip tootmises (2x) - Maksimaalne toodang ette antud kuludega: Kulud on fikseeritud suurusega ning me peame sellega tootma võimalikult palju hüvist
tähendab “optimaalne” firma kasumi maksimeerimist, kasutades selleks mitmesuguseid võimalusi. Turustruktuuri jagavad majandusteadlased tavaliselt kahe kategooria vahel: ühel on tegu hinnavõtja- tüüpi ettevõtlusega, mille ütleme olevat täieliku konkurentsi ehk täiskonkurentsi turg, teisel juhul hinnakujundaja (ka hinnamääraja)- tüüpi ettevõtlusega, mille ütleme olevat mittetäieliku konkurentsi turg. Viimati nimetatu jaguneb omakorda oligopoli, duopoli ja monopoli turuvormiks. Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim Kui mõnel ettevõttel on oma tegevusharus piisavalt kaalu, võib ta muutuda hinnataseme kujundajaks. Erinevalt hinnavõtjast ei pea hinnakujundaja kartma konkurentsi pärast ning firma loodud hüvise kasutajatel pole võimalust konkurentide kaupa odavamalt ostma hakata. Seega hinnakujundajast ettevõte võib hinda tõsta ja isegi vähem müüa, ent ei kaota kõiki tarbijaid. Samut võib seesugune firma hinda alandada ja nii läbimüüki suurendada
turgude nimetamisest. Prof. Schenk on kaubandusettevõtte turusidemete käsitlemisel välja toonud seitse erineva keerukuse, tähtsusega aspekti. Siinkohal on esitatud need põhiliste märksõnade kaudu ja valdavalt joonistena. Kaubandusettevõte ja turuvorm. Turuvorm iseloomustab pakkujate ja nõudjate struktuuri turul, mõõdetuna nende arvu ja turuosa alusel. Vt. mikroökonoomikast 4- või 9-välja maatriks. Kaubanduse puhul on valdavaks turuvormiks polüpol. Milliseid turuvorme võib veel esineda? Kas ja millises situatsioonis võib esineda monopol? Kaubandusettevõte ja turuorganisatsioon. Iga kaubandusettevõte osutab teenuseid eesasuvate ostuturgude ja järelasuvate müügiturgude jaoks. Need pole mitte ainult kaubaprotsessid, vaid ka raha- ja infoprotsessid, mida saab selgitada kaubandusettevõtte turuvoogude kaudu (vt. joonis 5). Kaubavoog Kaubavoog
(pole varusid) 3) ettevõte kui ühtne üksus (lahkarvamused ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja) 4) ei ole oluline ei ettevõtluse vorm ega omandivorm (ettevõtja=omanik=tegevjuht) 5) ettevõte käitub ratsionaalselt – lõppeesmärgiks maksimaalse kasumi teenimine (mitte heategevus või turupositsioon vms); börsiettevõtte puhul aktsia väärtuse tõstmine. 6) turuvormiks täielik konkurents ehk toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud (üks ettevõte hindu muuta ei saa) 3) Tootmistegurid firmateoorias. Majapidamised nõuavad tooteid ja teenuseid, ettevõtete ülesandeks on neid pakkuda. Tootmine on ressursside muutmine hüvisteks. sisend→väljund Tootmiseks vajatakse tootmistegureid, firmateooria lihtsustatud mudelis jagame need kaheks – kapital (K - capital) ja tööjõud (L - labor).
annaabi.ee 
