Kumb majandusmudel on aga inimesele mugavam ja parem? Kas leppida sellega, mis on praegu või minna tagasi plaani- ehk käsumajanduse juurde? Turumajanduse plussiks võib pidada seda, et tegu on vaba turuga. Näiteks pole Eesti riigi poolt määratud ühte elektripakkujat, vaid iga inimene saab ise omale sobiva pakkuja valida, olgu selleks siis Eesti Energia, Elektrum või keegi kolmas. Negatiivne on turumajanduse puhul see, et turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled. Konkurentsirohkuse tõttu lähevad paljud väikeettevõtted pankrotti, sest jõukamad ja suurettevõtted on oma teenusele leidnud püsikliendid ja saavad pakkuda odavamat teenust. Selleks, et maksimaalselt kasutada turumajanduse plusse ja vähendada miinuseid, tuleb riigil majandusse sekkuda. Näiteks maksab riik väikeettevõtetele või alustavatele ettevõtjatele toetusi. Turumajandust toetab tugevalt majanduslik liberalism
Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse looduvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes, järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi : mida , kuidas ja kellele toota ? . Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi, mistõttu eksisteerib kolm majandussüsteemi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Kolmest majandussüsteemis kõige algelisem on tavamajandus , mille käigus toodetakse lihtsate tööriistadega ning väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbitakse kohapeal oma kogukonna poolt. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani / käsumajandus oli iseloomulik NSVL-ile ja diktatuuririikidele . Majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim . samuti kehtib ...
Turumajanduse efektiivsus: nõudmine ja pakkumine on pikas perspektiivis tasakaalus tootmisressursse kasutatakse efektiivselt vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist. Turumajanduse puudused ehk turutõrked täiskonkurentsi esineb tegelikkuses harva vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib ettevõtjaid loobuma vähetulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled. Selleks et maksimaalselt kasutada turumajanduse plusse ja vähendada miinuseid, tulebki riigil majandusse sekkuda. Riik ja turumajandus Majandusse sekkumisel on riigil mitmeid vahendeid. Kõige rohkem kasutatakse turu reguleerimist õigusaktide seaduste ja määrustega. Olulisimad seadused on maksuseadused, mis on maksu- ja hinnapoliitika tuum. Teine riigipoolne
· Nõudmine ja pakkumine on pikas perspektiivis tasakaalus; · tootmisressursse kasutatakse efektiivselt (toodetakse seda, mida vajatakse, ning ökonoomselt) · vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist. 11. Mis on turutõrked ja milles need avalduvad? · Täielikku konkurentsi esineb tegelikkuses harva; · vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest. · turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled. §4.3 Riigi ülesanded turumajanduses 1. Miks peab riigivalitsus aegajalt sekkuma turumajandusse? Majanduslikel põhjustel - aitama kaasa turu tõhusale toimimisele. Nt: suurendades konkurentsi, arendades ettevõtlust, tasakaalustama nõudmist ja pakkumist. Sotsiaalsetel põhjustel - pehmendama turu toimet. Nt: leevendama tööpuudust, aitama nõrgematel
· Tootmisressursside efektiivses kasutamises / vajaduse järgi ,ökonoomselt. · Kui vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist. Turumajanduse puudused : · täielikku konkurentsi esineb tegelikkuses harva · vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest · turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled. Turumajanduse puudused ehk turutõkked kus valitsuse sekkumine majandusse muutub vajalikuks. Riigi ülesanded turumajanduses Tänapäeva riik kasutab majandusse sekkumiseks peamiselt poliitika instrumente, st. , et turgu reguleeritakse õigusaktide seaduste ja määrustega. Oluliseks vahendiks on ka maksu ja hinnapoliitika , võib öelda et madalad maksud ja vabalt kujunevad hinnad soodustavad ettevõtlust. Järelikult areneb
annaabi.ee 
