Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Turundus Tartu 2011 Turustuskontseptsioon: Turustuskontseptsiooni vahenditeks reklaam ja müük ning eesmärgiks kasum käibe kasvult. Tarbija ostab seda, mille vastu on tootja suutnud huvi äratada. Ülesandeks on müüa (sageli agressiivselt) kättesaadavatest ressurssidest toodetut. Võib tekkida vastuolu tarbijate soovidega. Turunduskontseptsioon: Firma peab uurima konkreetselt määratletud sihtturuvajadusi ja soove. Pakume nende vajaduste paremaid rahuldusvõimalusi kui seda teevad konkurendid. Organisatsiooni kõik
eesmärke palju efektiivsemalt kui konkurendid. 1.2 Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. a. ja USAs 1840. a. (kuulutused, plakatid, vaateaknad jne). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd (osakonnad ettevõtetes, kursused õppeasutustes). Aegade jooksul on turunduse sisu pidevalt muutunud: 1865 1929 tootmiskontseptsioon (production orientation) 1930 1945 turustuskontseptsioon (sales orientation) 1945 1975 turunduskontseptsioon (marketing orientation) 1976 - ühiskondlik turunduskontseptsioon (societal marketing orientation) 1995 - political/ecological/logistic system 1950-ndad ja 60-ndad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970-ndatel oli võtmesõnaks segmentimine, 1980-ndatel laienes nisiturundus. Peale 1950-ndaid on pakkumine kasvanud nõudlusest kiiremini, enamus on turgusid tänapäeval ostja turud, müüjad püüavad leida ostjaid.
Juhtimine keskendub tootmise ratsionaliseerimisele ja omahinna alandamisele. Pakkumine loob endale ise nõudluse. Põhiliseks artikliks esmatarbekaubad. – Tootekontseptsioon: Tarbijad eelistavad parema kvaliteediga kaupu. Tarbijatel on valida mitme sarnase kauba vahel. Juhtimine keskendub toote täiustamisele. – Turustuskontseptsioon: Massturg ja masstootmine. Pakkumine ületab nõutava koguse. Juhtimise fookus on ettevõttest väljas, turul. Aktiivne müük. Tarbijad ostavad vaid siis, kui müügitoetuse abinõud on piisavad. – Turunduskontseptsioon: Turunduskontseptsiooni eesmärgiks on tarbija vajaduste ja soovide väljaselgitamine ja rahuldamine.
Firma tähelepanu on suunatud toote täiustamisele, kuid turundus ja konkreetse tarbija vajadused on veidi teisejärgulised – loodetakse, et tarbija mõistab iseenesest, et toode on teistest parem. Tarbija teeb valiku võrreldes samalaadsete toodete kvaliteeti ja hinda. Tarbijad langetab ostuotsuse lähtudes peamiselt kvaliteedist. Tarbijatel on valida mitme sarnase kauba vahel. Juhtimine keskendub toote täiustamisele. Turustuskontseptsioon ehk müügikontseptsioon (selling concept) eeldab, et tarbijad ostavad ettevõtte toodangut vaid siis, kui neid müüki toetavate meetmetega ergutatakse. Loosung: "Müüa seda, mis on toodetud". Firma eesmärgiks on kõiki müüki toetavate abinõudega müüa juba toodetut, seejuures jääb vähem aega ja raha uurida, mida tarbija tegelikult soovib. 1920ndatest aastatest alates olid tootjad valmis tootma rohkem, kui turg suutis vastu võtta. Tuli minna turule ja müüa
eesmärke palju efektiivsemalt kui konkurendid. 1.2 Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800.a. ja USAs 1840.a. (kuulutused, plakatid, vaateaknad jne). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd (osakonnad ettevõtetes, kursused õppeasutustes). Aegade jooksul on turunduse sisu pidevalt muutunud: 1865 1929 tootmiskontseptsioon (production orientation) 1930 1945 turustuskontseptsioon (sales orientation) 1945 1975 turunduskontseptsioon (marketing orientation) 1976 - ühiskondlik turunduskontseptsioon (societal marketing orientation) 1995 - political/ecological/logistic system 1950-ndad ja 60-ndad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970-ndatel oli võtmesõnaks segmentimine, 1980-ndatel laienes nisiturundus. Peale 1950-ndaid on pakkumine kasvanud nõudlusest kiiremini, enamus turgusid on tänapäeval ostja turud, müüjad püüavad leida ostjaid.
annaabi.ee 
