see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse. 15.Kuidas nimetatakse varaseimat keskaegset draamat? - Varasemat keskaegset draamat nimetatakse liturgiliseks. 16.Nimeta keskaegse draama tähtsamad žanrid. - Müsteerium– alates 14. sajandist vaimulikud näidendid, mida etendati kirikutes suurte pühade ajal; neis etendati stseene piiblist; müsteeriume kandsid ette vaimulikud ladina keeles, hiljem, kui etendus kolis kiriku ette, linnaväljakutele ja turuplatsidele, muutus müsteerium rahvakeelseks ja mängima hakkasid nt käsitöölised. Nt müsteerium “Aadama mäng”. -Miraakel– liik keskaegseid draamasid, milles kujutatakse pühakute ja märtrite elu ja imetegusid, eriti legende, mis on seotud Jumalaemaga. Nt Rutebeuf “Miraakel Théophile’ist” – lugu oma hinge saatanale müünud inimesest, üks Fausti-lugude prototüüpe. -Moralitee– hiliskeskaegne allegoorilis-moralistlik draama, mille tegelasteks olid
laulu rutmides. Paike saras kirkalt ja kirgas oli karjuse meel. Uksnes maed, vanad ja targad, olid tema vestluskaaslasteks. Kui kari Boi vaikselt rohtu kaljudest umbritsetud aasal, voolis karjus tamariskipuust kujukesi ning puhus neile sisseelu - nemadki raakisid slis temaga ning said osaks tema maa- ilmast. Ta ladus kive uksteise peale, nonda et neist said majad ja kindlused, lossid ja kaubakojad, ta tegi neile umber muuri ja rajas varavad. Ta puhus elu turuplatsidele ning tanavatele ning sai osaks sagivast rahvamurrust, sulas linna igasseelanikku, linnaelaniku igassemottesse ning unistusse ja kinkis neile enda omi. Ta nagi linnade tekkimist, seda, kuidas pandi pusti esimenepost ja t.oodi kohale esimenekivi, kuidas rajati esimene viinamagi ja kuidas sotkuti torres esimene saak. Ta nagi sundimas lap si, ta nagi maailma vastsundinu esimese pilguga ning rauga kustuva silmavalgu- sega,ta nagi inimeste elusid vaheldumas sundide ja surmade r,ingkaigus
Varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, aga nüüd tekkis inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote valmistamisele. Käsitöölised vahetasid oma tooteid talupoegadega saades vastu toitu. Nõnda elavnes kaubavahetus ja kujunes uus ühiskonnakiht kaupmehed- kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölised ja kaupmehed avastasid, et palju tulusam on elada liiklusteede sõlmpunktides, kus sai oma kaupa kergesti turustada. Nii hakati kolima vanadele turuplatsidele ja linnuste ümbrusesse. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi ja need hakkasid kasvama. XIII sajandil hakkasid aga maaisandad ise linnu rajama. Need olid korrapärase kujuga ja keskel asetsesid turuplats ja raekoda. Maa-asulast eristas linna linnaõigus, mille saades võis asula ennast linnaks pidada. Inimeste rikkamaks muutumisel kasvas ka nende eneseteadvus ja seda rohkem thtsid nad olla sõltumatud. Feodaalidest maaisandad kartsid aga võimu kaotada ja see võis põhjustada sõja
parklinnas. • Transpordisüsteemi eri osad pidid lõikuma eri tasandiliste ristmikena, vältimaks konflikte • Need põhimõtted on olnud aluseks meie suuremate linnade korruselamupiirkondade planeerimisel • Transpordisoonte planeerimisel reguleeriti liikumisfunktsiooni, varem tänavatel olnud sotsiaalse lävimiskoha funktsioon “unustati” või minimeeriti viimase piirini ja kauplemine tõrjuti tänavatelt siseruumidesse või eraldipaiknevatele turuplatsidele. • Kuigi teedeplaneerijad on saanud palju kritiseerida oma tegevuse eest 1960-70 aastatel, on arhitektid pääsenud suhteliselt vähese kriitikaga Modernistlik planeerimissüsteem • Hausmannilik planeerijaroll, mis baseerus objektiivsetele normatiividele oli modernismile väga vastuvõetav • Toimus edasiminek vastutuse detsentraliseerimise vallas, iga sektori eest hakkas vastutama ise administratiivne üksus, nt tänapäevane planeerimisamet, päästeamet, tervisekaitse
annaabi.ee 
