Ka tõi ta välja valitsuse neli olulist rolli: · monopolide vastu võitlemine ja vaba konkurentsi toetamine; · valitsus saab riiki kaitsta väliste ohtude eest; · valitsus hoolitseb sisekorra ja kaitse eest s.t. politsei ja seadusandluse loomine; · suure välismõjuga avalike hüviste eest hoolitsemine. Negatiivseks välismõjuks on näit. tehase poolt tekitatav keskkonnasaaste. /1, lk 40/ Smithi peetakse üheks suurimaks majandusteadlaseks. Tema turumajandusteooria rõhutas, et individualism ei vii kaosesse, vaid loob hoopis ühiskonnas korra. /1, lk 41/ David Ricardot peetakse oma aja suurimaks majandusteadlaseks ning uue koolkonna rajajaks poliitilises ökonoomias. Ta oli veendunud, et kapitalistlik ühiskond ja kodanlikud suhted on igavesed. /1, lk 42/ David Ricardo panuseks on mitmete siiani põhjapanevate teooriate väljatöötamine, millest olulisemad on väärtusteooria ja suhtelise eelise teooria. Ta töötas välja ka esimese
suhtelisuse (ehk et vaesed saavad ka rikkamaks aga mitte nii kiiresti nagu rikkad). Marxile heidetakse ette et ta ei osanud näha võimalust et inimene võib ühiskonnale kasu tuua ka mul viisil kui ainult füüsilist tööd tehes. Samuti töölise areng ja kvalifitseerumine. Marx ja Engels alahindasid kapitalistliku süsteemi kohanemise ja laienemise võimet. Marxi ideid on kaasaegses maailmas järgind NL, Kuuba, põhja-Korea, Hiina. 1)turumajandusteooria (majandussuhted kujunevad ise välja, riigi väike sekkumine). 2)tsentraalse juhtimise suund (riigi suur sekkumine). Turumajandust iseloomustab veel vaba konkurents ja vabakaubandus. Tsentraalset suunda iseloomustavad riigis suur sekkumine ja konkurentsi piiratus. 19 saj keskel tegelikkuses domineeris tsentraalsus ja teoreetilises suunas esines turumajandus. 20 saj lõpus on seis sisuliselt sama.
suhtelisuse (ehk et vaesed saavad ka rikkamaks aga mitte nii kiiresti nagu rikkad). Marxile heidetakse ette et ta ei osanud näha võimalust et inimene võib ühiskonnale kasu tuua ka mul viisil kui ainult füüsilist tööd tehes. Samuti töölise areng ja kvalifitseerumine. Marx ja Engels alahindasid kapitalistliku süsteemi kohanemise ja laienemise võimet. Marxi ideid on kaasaegses maailmas järgind NL, Kuuba, põhja-Korea, Hiina. 1)turumajandusteooria (majandussuhted kujunevad ise välja, riigi väike sekkumine). 2)tsentraalse juhtimise suund(riigi suur sekkumine). Turumajandust iseloomustab veel vaba konkurents ja vabakaubandus. Tsentraalset suunda iseloomustavad riigis suur sekkumine ja konkurentsi piiratus. 19 saj keskel tegelikkuses domineeris tsentraalsus ja teoreetilises suunas esines turumajandus. 20 saj lõpus on seis sisuliselt sama.
maksustamises järgmisi põhimõtteid: • kodanikke tuleb maksustada proportsionaalselt, vastavalt nende varanduse ja tulu suurusele, • makse tuleb nõuda maksukohuslasele sobival ajal ja viisil, • maksusüsteemi tuleb rakendada nii, et tehnilised kulutused oleksid minimaalsed ja ametnikkond väikesearvuline, • maksusüsteem ei tohi pidurdada ettevõtlust ega soodustada kuritarvitusi, • maksudest kõrvale hoidumine peaks olema karistatav. A. Smithi turumajandusteooria rõhutas, et individualism ei vii kaosesse, vaid loob hoopis korra ühiskonnas. Kuigi üksikisikud konkureerivad üksteisega, viivad turul valitsevad jõud rahvusliku rikkuse suurendamisele. Selles protsessis saavutataksegi ühiskonna suurim heaolu. Turumajandus on nii majanduskasvu, ühiskonna korra kui ka üldise heaolu aluseks. Kuid kogu majandustegevus toimub läbi konkureeriva egoismi. A. Smithi raamat „Rahvaste rikkus” on üks majandusteaduse tippteostest eelkõige seepärast, et
annaabi.ee 
