See suurendaks suurel määral eksporti ja annab Eesti IT-firmadele võimaluse kasvada ja maailmas silma hakata. Vastasel juhul jääksid kasutamata väga kasulikud ressursid. 21. jaanuaril toimunud Reformierakonna korraldatud E-ekspordi ümarlaual tuli huvitava mõttega välja IT-visionäär Linnar Viik: ,,Leian et selleks, et meie e-eksporti toetada, peaks riigi tellitavad IT-lahendused, mis moodustavad pea kolmandiku või isegi üle kolmandiku meie IT-arenduse turumahust, mitte kuuluma riigile ega selle teostajale, vaid peaks olema vabavaraks kuulutatud. See võimaldaks kõikidel erinevatel partneritel seda eksportida," See annaks firmadele vabad käed riigi poolt tellitud lahenduste edasi arendamiseks ja ekspordiks. Praeguses majanduslanguse algusjärgus on ettevõtete ekspordiplaanide turgutamine teravalt riigi huviorbiiti tõusnud. Selleks, et suureneks Eesti riigi jaoks valmis meisterdatud IT-
Globaliseerumine e. avatud turg · Kõlvatu konkurents Kasutades erinevate piirkondade (maj. ühenduste) maksustamis- (subsideerimisskeeme) saadakse topelttulusid ja lüüakse kohalik turg segamini. Nt. Biodiisli tootjad USA-s saavad kohalikku keskkonnakaitselist toetust ja eksporditoetust (0.2 EUR/l), Euroopasse tuues (Hispaania, Saksamaa) veel lisasoodustusi biokütuste müümisel (aktsiisist vabastus 0.278 EUR/l). Selle tulemusena toodi USA-st Hispaaniasse 150 000 t (ligi 50% turumahust) ja Saksamaale 1 milj. t biodiislit. CO2 kvoot - Eestis toodetakse puidugraanuleid, briketti ja puusütt, see eksporditakse teistesse EU riikidesse, kus müüakse taastuvenergiaallikana ja saadakse nii maksusoodustusi õhusaaste vähendamise arvelt kui tulu kokkuhoitud CO2 kvoodi pealt. Euroopa Liidu eesmärgid CO2 osas EL liikmesriikide poolt seatud eesmärgid CO2 emissiiooni kahandamiseks.
jae m ü ük LARPi varus +2 0,4 0,8 tuse müük KOKKU 1 Tabel 3 Olemasolevad ja potensiaalsed konkurendid Osakaal turumahust % Konkureeriv Teenused s.h. ettevõte KOKKU kohalikul turul Raa m atute, lauam ä n g u d e ,
nädalat) 416%. 1.4. Turu koosseis, äritegevuse tasuvus Laenuturu reguleerimata osas tegutseb üle 100 ettevõtte ning nende arv kasvab. Kasvu üheks põhjuseks on eriti viimasel ajal märgatav trend, et teistest Euroopa Liikmesriikidest tulevad ettevõtted Eestisse, kuna Eestis kehtivad laenuandmisele leebemad nõuded (nt OÜ Mogo, 4finance OÜ). Samas on turg laenumahtude mõttes küllalt kontsentreeritud, 90% turumahust annavad 30 ettevõtet ning 50% turumahust üksnes 6 ettevõtet. Kuueks suurimaks laenukontoriks (arvestamata järelmaksu-pakkujaid) osutusid 2010-2012 aastail SMS Laen AS, PLACET GROUP OÜ (SMS Money), Folkia AS Eesti filiaal (Monetti), MCB Finance Estonia OÜ (Credit24), Hüpoteeklaen OÜ ning MiniCredit AS. Esikümnesse mahuvad veel ka Raha24 OÜ, Ferratum Estonia OÜ, Odav Laen OÜ ning 2012. aastal jõuliselt turule sisenenud SNEL Grupp OÜ (BestCredit) (vt. joonis 3). Nõuded ja ettemaksed (EUR)
kohustused. Finantsturg koosneb kapitaliturust (kus kaubeldakse pikaajaliste instrumentidega) ning rahaturust (kus kaubeldakse lühiajaliste instrumentidega). Finantsturu eesmärk on ümber jaotada majanduses tekkivaid sääste. Väärtpaberiturg jaguneb: (1) esmasturg -- toimub väärtpaberite emissioon; (2) teisene turg -- toimub kauplemine juba olemasolevate väärtpaberitega. Kapitaliturul müüakse kõige rohkem võlakirju -- 65% turumahust, lihataktsiad -- 30%, eelisaktsiad -- 4% (ligikaudu). Finantsturg = Kapitaliturg + Rahaturg Võlakirja (teoreetiline) väärtus on võrdne regulaarsete intressimaksete nüüdisväärtusega, mis on diskonteeritud investori nõutava tulunormiga + põhisumma nüüdisväärtus, samuti diskonteerituna investori nõutava tulunormiga. Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte
annaabi.ee 
