mugavus asendusemadust (mille puhul naine on küll võimeline rasestuma, kuid ei soovi seda ja laseb last kanda teisel naisel) ja kommertsalustel põhinevat asendusemadust, kus vähem kindlustatud naistele nö. avatakse "tööturg" raha eest rentida oma keha, mis omakorda võib pikemas perpektiivis viia kogu inimkonna hälbelisele käitumisele. Ohumärgid sellest on juba nähtavad rahvusvahelisel asendusemaduse turul: näiteks rendivad valged lääne naised keha India naistelt. Turuloogika ja kõik müügiks kõikjale ikkagi ei sobi, eriti nii intiimses ja lõpp tulemusena mitte ainult seda teha otsustavat naist puudutavas plaanis. Kaubaks muutuks sel juhul ka laps, kui tehingu objekt, mis võib viia lepinguteni, mille järgi peab sündinud lapse tervis vastama teatud nö. kvaliteedinõuetele. Probleemi ei näe siinkohal ehk vaid padulibertaarlased, kes vaatlevad keha kui inimese omandit ning peavad selle kasutamise viisi vaid inimese enda otsuseks.Seega aitab
Baudrillard väidab, et ometigi tahetakse kogu aeg kõnelda universaalsest keelest ja selle kaudu oma tegevust õigustada. Semiootiline mäng. Tegelikult ei ole maailm enam reaalsuse keskne. Baudrillardi sõnul elame me hüperreaalsuses. Simulaakrum: ideaalselt täiuslik koopia, millel ei ole originaali. Originaali ja koopiat ei ole võimalik üksteisest eristada. Eksisteerime selliste reaalsuse mudelite keskel, millelei ole enam allikat pärisreaalsusest. Heaks näiteks on turuloogika. Simulaakrumid mis põhinevad matkimisel. Mimesis ehk jäljendamismehaanika. Näeme utoopia ideed ilmnemas. Näeme, kuidas luuakse inimesesarnane olend. Stseen. Inimese analoog. Produktiivne simulaakrum. Nt mingi tehase loomine. See tehas mingil määral asendab inimest. Inimese ekvivalent. Industriaalajastu mudel. Informatsioonil põhinevad simulaakrumid. Baudrillard räägib inimese ühekssaamisest, kokkukuuluvusest masinatega. Lyotard S.F
Semiootiline mäng. Tegelikult ei ole maailm enam reaalsuse keskne. Baudrillardi sõnul elame me hüperreaalsuses. Toimub tõe varjamine. Simulaakrum: ideaalselt täiuslik koopia, millel ei ole originaali. Inimesed elavad reaalsusest loodud koopiate keskel ja käsitlevad neid rohkem reaalsetena kui nad tegelikult on. Originaali ja koopiat ei ole võimalik üksteisest eristada. Eksisteerime selliste reaalsuse mudelite keskel, millel ei ole enam allikat pärisreaalsusest. Heaks näiteks on turuloogika. Simulaakrumid mis põhinevad matkimisel. Mimesis ehk jäljendamismehaanika. Näeme utoopia ideed ilmnemas. Produktiivne simulaakrum. Nt mingi tehase loomine. See tehas mingil määral asendab inimest. Industriaalajastu mudel. Informatsioonil põhinevad simulaakrumid. Baudrillard räägib inimese ühekssaamisest, kokkukuuluvusest masinatega.
Libanäitus EKLi 2001. aasta aastanäitus „Young British Art“ oli kureeritud Andres Härma, Kiwa ja Hanno Soansi poolt ning leidis aset Tallinna Kunstihoones. „Young British Art“ käsitles unelmat eesi kunsti välismaastumisest, mis näib teostatavana. Eestlaste kunst auväärse noor-briti kunstina, eestlaste kolimine mandrilt saarele, ümberkehastumine, oma nahast väljapugemine, üle oma varju hüppamine, enesemoondamine, totaalne muutumisvõime, mida kapitalistlik turuloogika justkui nõuab - need asjaolud teevad YBA mõistetavaks. Need on selgitusteks, nagu ka identiteedi lähtepunktideks kujunevad reading-listid, playing-listid ja viewing-listid. Need muudavad ja kujundavad üha fluidsemaks muutuvat identiteeti. Mille muuga eestlased ongi läbi aastakümnete tegelenud, kui mitte oma vaimu resonantsi häälestamisega vastavalt olemasolevatele signaalidele, kehtivatele väärtustele, hinnangu-listidele. YBA on selle tungi
annaabi.ee 
