kaldu. Rattad ei pööra ennast otse Pöördtelje kalle vajab reguleerimist Rooliratas pöördub raskelt Vigaste katetega liigendid saastunud, uued liigendid sisse töötamata Pilet 14. 1. Toitesüsteemi rikked Rike ja selle tunnus: 1)Vahelejätud tühikäigul Põhjus: Tühikäigu väär reguleering.Tühikäigu-bensiinidüüsi ummistus. 2) Lahja küttesegu- Mootor on jõuetu,veab tõukeliselt,kuumeneb üle,karburaator turtsub. Põhjus: Peadüüs ummistunud.Bensiini vähene pumpamine karburaatorisse.Bensiini tase madal.Sõel umbes 3)Rikas küttesegu- Väljalasketorust tule musta suitsu, paugud summutis, suur bensiinikulu,mootoril võib olla vähe jõudu. Põhjus: Nõelklapp ebatihe, ei sulgu.Bensiini tase kõrge.Õhuklapp ei avane.Ujuk uppunud. 2. Sõidupidur. Piduriketas, kolb, klotsid. Auto kiiruse vähendamine sõiduajal. ABS pidurid- blokeerimisvastane pidur.
d) Mida nimetas Berkeley loodusseaduseks? Reegleid, mille järgi vaim, millest me sõltume, tekitab meis aistingute ideesid, nimetatakse loodusseadusteks. JÄRELEMÕTLEMISKÜSIMUSI 1.Kuidas teeksite kindlaks, kas lilledel on või ei ole tundeid? Pole võimalik, et lill tunneks, tal pole aju ega närvisüsteemi. 2.Kuidas teha kindlaks, kas kassid võivad ka tusatseda või rõõmsad olla? Kui kassil on hea tuju, siis ta nurrub, tusasena turtsub, küünistab, kräunub. 3.Kas põhimõtteliselt saaks valmistada robotit, kes (või mis?) oleks väliselt täpselt inimese moodi ning käituks nagu inimene, kuigi ta pole inimene bioloogilises mõttes? Põhjendage vastust. Jah, saab küll. Talle on see inimese moodi käitumine sisse programmeeritud. Ta ise ei mõtle. 4.Kas arvuti võib solvuda? Kui jah, siis kas see solvumine on samalaadne kui teie oma? Põhjendage vastust.
"ujunud", võib lausa silmist kaduda. Eriline ninaklapp võimaldab sisalikul liiva all hingata. Sarvrästik on väga silmatorkava välimusega, tal on mõlema silma kohal püstine soomud nn sarv. Ta elutseb põhiliselt Sahara kõrbes. Ümarpead on tavaliselt 8-25 cm pikad. Ümarpea elab peamiselt Aasia ja Euroopa kaguosa kõrbetes ja poolkõrbetes. Ähvardusseisakus tõmbab ta saba seljale rõngasse, avab lõuad, sisiseb ja turtsub. Niinimetatud nahkogad mõlemal pool suud paisuvad punasteks lestmeteks. 5. Iseloomusta eri tüüpi kõrbeid ja too näiteid, kus nad asuvad. Kivikõrb Kivikõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja murenes kaljupind kuuma ja külma ning tuule, vihma ja porsumise tagajärjel. Sademete tõttu hõre taimestik ei varja midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. On suuri kaljurünkaid, mida
Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. Eluiga Vabas looduses kuni 5 aastat. Vangistuses on mõned siilid elanud ka 10 aasta vanuseks. Käitumine, suhted inimesega Vaiksel ööl on rohus liikuvat siili kuulda kuni 20 m kaugusele. Konna või suuremat putukat süües matsutab ta kõvasti. Siilide omavahelisel kohtumisel võib täheldada turtsumist ja isegi kaklust. Kätte võttes tõmbub siil kerra ja "podiseb" või turtsub; väga harva teeb valjut kriiskavat häält. Võib hammustada üsna tugevalt, kuid nüride hammaste tõttu inimest harilikult ei kahjusta. Siil harjub inimesega, külastades õuele pandud toitu ja prügipaiku. 8 Mõnes riigis on rajatud nn. "siilihaiglaid" (hedgehog hospitals), kus kosutatakse vigastatult või haigena leitud siile. Ohud ja vaenlased
annaabi.ee 
