Plastilised tunnused 2. Peipsi kalanduse üldiseloomustus 3. Eesti lõhe ja forell 4. Lõpuste ventileerimine(ventileeritus?). Kuidas on tagatud lõpuste töö, et kala saab veest 80-90% hapnikku? Pilet 4 1. Uimed 2. Karpkalalised 3. Õhuhingamine 4. Kalanduse osatähtsus rahvamajanduses Pilet 5 1. Kalavalem ja meristilised tunnused 2. Läänemere kalastiku üldiseloomustus 3. Eesti tursklased 4. Neutraalne ujuvus miks on tähtis ja kuidas see saavutatakse? Pilet 6 1. Ahvenlased 2. Kus toimub luukaladel ja kõhrkaladel loote areng? 3. Valem (mis täht, mida sümboliseerib) 4. Ohustatud ja kaitstavad kalaliigid Eestis Pilet 7 1. Eesti kalafauna üldiseloomustus 2. Kalanduse ja kormoranide interaktsioon 3. Eesti võldaslased 4. Sooline dimorfism kaladel Pilet 8 1. Haug, angerjas, harjus 2. Võõrliigid Eestis
Austraalia regioon on ürgseim. Pärisimetajate alamklassi esindajad peaaegu puuduvad, kui jätta arvetamata mõned hiirlased, käsitiivalisedja liigid, mis inimene on aklimatisserinud. Seevastu elutseb seal rohkesti kukkurloomi. Endeemsed on ürgimetajad, kaasuarilised ja kärsspealised. Rohkem kui kuskil mujal on papagoisid. Maailmameri jaguneb loomastiku alusel 7 regiooniks. Arktilise regiooni loomastik on liigivaene, kuid isendirohke. Kaladest on valdavad lõhelased, tursklased ja lestalised. Imetajaist on iseloomulikud 3 vaalalist. Boreoatlantilise regiooni loomasik on samuti suhteliselt vaene. Kalade hulgas puuduvad endeemsed sugukonnad. Rohkesti elutseb seal tursklasi, heeringlasi ja lestalasi. Lindudest on endeemne alk, palju on suulat. Imetajaist on iseloomulikud hallhüljes, pringel ja laiksilmdelfiin. Boreopatsiifilise regiooni loomastik on mitmekesine ja omapärane. Tuntuimad selgrootud on hiidkrabi, kammkarp, trepang, süvavees elab rohkesti habeloomi
erinev. Tavaliselt on ta selg rohekas, vahel lausa must, kõht aga hele ja külgedel erineva suuruse ja kujuga laigud. Säga tohutult suured lõuad reedavad tema iseloomu, nimelt on see kala väga ablas röövel süües endast väiksemaid kalu, konni, tigusid ja vahel ka liigikaaslasi. Säga välimusest on veel huvitavad tema ülalõua kaks pikka poist, millega ta haistab ja kombib. Selts tursalised. Sugukond tursklased. LUTS.( pikk kõhuuim, seljauimi 1-3, paritu poise) Luts on ainus merest magevette elama asunud tursklane. Teda iseloomustab pikk ruljas keha ja konna pead meenutav lai lame pea. Sabaots on külgedelt lamenenud. Sellisena saab ta hästi kivide vahele varjuda. Luts võib kasvada kuni 1 m pikkuseks ja kaaluda 24 kg. Eesti vetes selliseid hiiglaseid küll pole, meil kasvavad lutsud kõige rohkem 54 cm pikkuseks ja kaaluvad 1,5 kg.
mesilaselaadsed (Apoidea) ojasilm (Lampetra planeri) jõesilm (Lampetra) silmlased (Petromyzontidae) jõeforell (Salmo trutta fario) lõhi (Salmo) lõhilased (Salmonidae) haug (Esox lucius) haug (Esox) hauglased (Esocidae) karpkala (Cyprinus carpio) karpkala (Cypriunus) karpkalalased (Cyprinidae) tursk, atlandi tursk (Gadus tursk (Gadus) tursklased (Gadidae) morhua), alamliik tursk, läänemere tursk (Gadus morhua callarias) latikas (Abramis) latikas (Abramis) karpkalalased (Cyprinidae) särg (Rutilus rutilus) särg (Rutilus) karpkalalased (Cyprinidae) roosärg (Scardinius roosärg (Scardinius) karpkalalased (Cyprinidae) erythrophthalmus) linask (Tinca tinca) linask (Tinca) karpkalalased (Cyprinidae)
34. Karpkala (sasaan), Cyprinus carpio L. 9. sugukond: Hinklased, Cobitidae 35. Hink, Cobitis taenia L. 36. Vingerjas, Misgurnus fossilis (L.) 10. sugukond: Balitoridae 37. Trulling, Nemacheilus barbatulus barbatulus (L.) VII selts: SÄGALISED, SILURIFORMES 11. sugukond: Sägalased, Siluridae 38. Säga, Silurus glanis L. VIII selts: TUULEHAUGILISED, BELONIFORMES 11. sugukond: Tuulehauglased, Belonidae 39. Tuulehaug, Belone belone (L.) IX selts: TURSALISED, GADIFORMES 12. sugukond: Tursklased, Gadidae 40. Luts, Lota lota lota (L.) 41. Pollak, Pollachius pollachius (L.) 42. Tursk, Gadus morhua callarias L. 13. sugukond: Phycidae 43. Neljapoiseluts, Rhinonemus cimbrius (L.) X selts: OGALIKULISED, GASTROSTEIFORMES 14. sugukond: Ogaliklased, Gasterosteidae 44. Ogalik, Gasterosteus aculeatus L. 45. Luukarits, Pungitius pungitius pungitius (L.) 46. Raudkiisk, Spinachia spinachia (L.) 15. sugukond: Merinõellased, Syngnathidae 47. Madunõel, Nerophis ophidion (L.) 48
Sihvaka kehaga, luud rohekad. Sgk tuulekalalased lõuad peenikesed ja pikalt välja veninud N. tuulehaug Sgk lendkalalased lühema kehaga, lõuad lühikesed, suured rinnauimed (kasutatakse liuglemisel) N. lendkala, pääsukala 16.3.4.4.6. Selts tursalised Paljudel mitu seljauime. Sabauim isotserkne. Sgk tursklased N. tursk, luts 16.3.4.4.7. Selts ogalikulised Seljauime eest tugevad ogad, ka kõhuuime ees tugev oga. Soomused puuduvad, keha külgedel luuplaadid Sgk ogaliklased N. ogalik, luukarits, raudkiisk 16.3.4.4.8. Selts liitlõualised Torujas koon. Uimed mandunud. Soomuste asmele luuplaadid jmt. Küljejoon puudub.
Küljejoon puudub. Liha on lahja, võrdlemisi luine, kuid maitsev, kuna sisaldab rikkalikult ekstraktiivaineid. On põhiliselt mageveekalad. Sugukonda kuuluvad jõeahven, koha ja kiisk. Tursklaste sugukonna tunnuseks on piklik keha, üks kuni kolm seljauime, mis katavad kogu seljaosa ning suur pea. Nahk on pehme, liha lahja ja erilise maitsega. Luud on suured ja kergesti eraldatavad, mis kergendab kasutamist. Maks on rikas A- ja D- vitamiinide poolest. Tursklased on põhiliselt ookeanikalad. Nende hulka kuuluvad atlandi tursk, balti tursk, kilttursk, süsikas (saida), navaaga, meriluts, mintai, putassuu, luts (mageveekala). Tursalistele lähedased on hõbeheik ja merlusa. Lestlaste tunnuseks on ovaalne ja lame keha. Seljauim on pikk. Keha ülemine, silmadega pool on tume, alumine on heleda värvusega. Liha on õrn, maitsev, keskmise rasvasusega, kuid valgusisaldus on mõnevõrra keskmisest väiksem. Lestalised on lest ja hiidlest (paltus).
annaabi.ee 
