TURISM Riivo Lomp 9.klass Laeva Põhikool MIS ON TURISM? Turismiks loetakse nähtust, kus inimene viibib väljaspool oma elukohta lühikest aega, vähem kui aasta. Majandusharu – 1215mlj inimest Turismi jaotatakse kaheks: *siseturismelukohariigi piirne reis *välisturism reisimine välisriikides MIKS REISITAKSE JA MILLEGA? Tervis, Religioon Puhkus Lennukid 27% Bussid, 51% 51% Äri Autod ,am eti 41% rei Muu 15 s id % 7% Laevad 6% Rongid 2% PEAMISED TURISMIMAAD Turiste (miljonites) 1. Prantsusmaa 76,8 2. USA 59,7 3. ...
toormaterjalid Tarbekaubad Transpordivahendid kütus Import Rõivad Jalatsid Farmaatsiatooted Tsement Sigaretid Mööbel Vein kartulid tsitrusviljad. Pilt 5 Maavarad Vask Kips Puit marmor bentoniit pigmentmullad Transport Lennujaamu 15 (2010) Maanteed 14,671 km millest 12,321 on valitsuse kontrolli all. Sadamad ja terminalid: Larnaca, Limassol, Famagusta, Kyrenia Turism Tursimi areng on riigis väga kõrgel kohal tänu: vaatamisväärsused Rannad Kuurortid Maastik Alaloolised ehitised jt Pilt 4 Pilt 6 Pilt 7 Kasutatud kirjandus Pilt1 Pilt2 Pilt3 Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 https://www.cia.gov/library/publications/theworldfactbook/geos/cy.html http://en.wikipedia.org/wiki/Cyprus
Ettevõtluse osakond TURISMITRENDID Referaat Juhendaja: Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Turism on kasvanud üheks populaarseimaks puhkuse veetmise viisiks tänapäeval. Turism mõjutab ka tänu oma tugevate sidemete tõttu teise majandusharudega kogu majandust ning suurendab ka nõudlust erinevate toodete ja teenuste peale, mis kuuluvad teistesse elu valdkondadesse. Antud referaadi eesmärgiks on erinevat kirjandust uurides koostada ülevaade tursimi üldistest asjaoludest ja ka trendidest selle valdkonnas. Töös antakse ülevaade turismi liigitusest, erinevatest turismi vormidest ja ka turismitrendidest. Uurimisülesanded, millele vastust otsitakse, on järgmised: · anda ülevaade turismi üldisest liigitusest; · analüüsida erinevaid turismivorme; · leida erinevusi turismifaaside vahel; · selgitada välja praeguse aja turismitrendid; · prognoosida lähituleviku turismitrende.
GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID 1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, tursimi ja kinnisvaraäris. 2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja maapealsetest seirejaamadest 3. Mis praktilist kasu on GPS-seadmetest? Asukoha määramise seadmete sidumine arvutite ja mobiilisidevahenditega on loonud uued, nn asukohapõhilised teenused. Nt autofirma omanik saab jälgida oma sõidukite paiknemist; ühtlasi on
Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfääriprotsesside iseärasused: atmosfäär on ruumiliselt mittehomogeenne ja ajas
SA Lõuna-Eesti turism. Tallinn 2007. http://www.visittartu.com/vvfiles/1/1b096a6c9e743900dffc0e3c30e3acbe.pdf Langston, R., Drewitt, A., Liley, D. 2007. Bird conservation and access: coexistence or compromise?, British Wildlife 19, 1-9. Leito, T. 2003. Kõpu loodusväärtused ja säästliku loodusturismi ruumiline planeerimine. Lepinguline töö. Kättesaadav: http://www.hiiuloodus.ee/failid/kopu.pdf Leito, T., Poola, K. 2003. Tursimi mõjust Kõpu poolsaare rannikukooslustele. Käsikiri Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Kärdla kontor. 107 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Leivits, M., Leivits, A., Klein, A., Kuus, A., Leibak, A., Merivee, M., Soppe, A., Tammekänd, I., Tammekänd, J., Vilbaste, E. 2009. Külastuskoormuse mõju rüüda (Pluvialis
annaabi.ee 
