KUUBA Kuuba Vabariik ● República de Cuba ● Hispaania keel ● Pindala: 110 860 km² ● Rahvastikutihedus: 101,6 in/km² ● Rahvaarv: 11239000 ● Pealinn: Havanna ● Rahaühik: peeso Kuuba Kuuba lipp Kuuba vapp Havanna ● Havanna on Kuuba pealinn ● Pindala: 721 km² ● Elanikke: 2 106 146 (2012) ● (hispaania) Ciudad de La Habana ● Linn on asutatud 1515.aastal ● Vanalinn on UNESCO nimekirjas El Capitolio Havanna katedraal San Felipe del Morro kindlus Raúl Castro ● President ● Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär ● Revolutsionäär Fidel Castro ● 1959–1976 Kuuba peaminister ● 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees ● 1965-2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär Fulgencio Batista ● President 1940–1944; 1955-1959 ● Pärast sõjaväelist riigipööret oli ta presidendi kohusetäi...
Kuuba on suurim ja läänepoolseim saar Suurtes Antillides. Kuuba saar asub Florida ning Yucatani poolsaare ja Haiti, Jamaica ning Bahama saarte vahel. Kuuba kaart Pinnamood Kuuba on väga pikk ja kitsas saar, pikkus on läänest itta 1200 km. Rannajoon on 3735 meetrit. Kõrgeimad mäed on lääneosas asuv Sierra del Rosario, mis on 699 m kõrge. Keskosas asuv Guamuhaya (1140m) ning idaosas Sierra maestra mäed. Kõrgeim tipp on Pico Turquino, mis on 1994 meetrit kõrge. Kliima Kuuba kliima on troopiline passaatkliima. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 21 °C ja juuli keskmine õhutemperatuur 27 °C. Valitseb kaks aastaaega: maist augustini on vihmaperiood ja septembrist aprillini kuivaperiood. Õhuniiskus on suhteliselt suur. Kliimadiagramm Sademete diagramm Põllumajandus Kuubal on mänginud olulist rolli majanduses juba mitusada aastat:. Põllumajandus on vähemalt 10%
Riigis kokku elab umbes 11 734 000 inimest. Pindala on 110 680 km². Riigikeeleks on hispaania keel.Rahaühikuks on peeso ja Kuuba konverteeritav peeso. Asukoht Kuuba asub Kariibi meres ning Yucanta ja Florida poolsaare ning Haiti, Bahama,Jamaica saarte vahel. Loodus Kuubal on väga palju korallrahusid. Kuuba tasandik on väga künklik, kaks kolmandikku hõlmab seda. Tuntumad mäeahelikud on-lääneosas Sierra de los Organos, keskosas Sierra de Trinidad, kagus Sierra Mastra.Kõrgeim mägi on Turquino, mis on 2005 m kõrge.Ahelike vaheline maa on tasasem ja ka viljakas. Kuuba jõed on kärestikulised ja lühikesed.Kõige pikem jõgi on Cauto, mis on 250 km pikk ja mis ääristab Sierra Maestrat.Toa jõgi on veerikkaim, kuid kõige lühem jõgi. Taimestik on troopilin, umbes 30 liiki erinevaid palme.Väga palju mitmesuguseid kultuurtaimi võib leiduda Kuubal.Tuntumad taimed on pappel, palisander,eebenipuu ja mahagonipuu. Kuubal ei ole kiskjaid ning loomastik ei ole samuti liigirikas
Kuuba on ümbritsetud meredega, põhjast Atlandi ookeani ja Mehhiko lahega ning lõunast Kariibi merega. Riigi pealinn on Havana, koordinaatidega 23°N; 82°W. Tallinnast asub Havana 8700 km kaugusel. Ajavahe Kuubaga on meil -7 tundi. 3 Pinnamood Kuuba pinnamood on enamasti tasane ja mägisem piirkond jääb riigi kagu osasse. Suurim mäestik on Sierra Maestra, kus asub Kuuba kõrgeim punkt Pico Turquino ja see mägi asub merepinnast 2005 m kõrgusel. Ülejäänud märkimisväärsed mäestikud on Sierra Cristal, mis asub samuti kagu osas, Escambray mäed saare keskel ja Sierra del Rosario loode osas. Kuuba ranniku moodustavad valge liivaga rannad ja mangroov. Kuuba rannikualadel asuvad ka sood, millest suurim on Zapata soo, pindalaga 4500 km2. Pinnamoe mõju majandustegevusele Tänu Kuuba ilusatele randadele ning loodusparkidele, käib Kuubas puhkamas palju turiste
Soojakraade keskmiselt 26-28 C, veetemperatuur on aastaringselt ca +26 C. Õhuniiskus on suhteliselt suur. Viimastel aastatel on sagenenud orkaanide teke Kuuba lähistel. Loodus Kaks kolmandikku Kuuba territooriumist hõlmavad künklikud tasandikud. Saart läbib kõrgustike ja madalamate mägede katkendlik ahel: lääneosas Sierra de los Organos, keskosas Sierra de Trinidad ja kagus Sierra Maestra. Kõrgeim mägi on Turquino, mis on 2005 m kõrgune. Mäestike vahel on maa tasane ja üsna viljakas. Kuubal voolab palju jõgesid, kuid enamik on lühikesed ja kärestikulised ega sobi laevasõiduks. Suurim on 250 km pikk Cauto, mis ääristab Sierra Maestrat. Toa jõgi on lühem, kuid veerikkam. Kuubalt leiab tõelisi paradiisirandu imepeene valge liiva ja sinirohelise kristallpuhta veega. Seal kasvavad Kuuba rahvuspuud võimsad kuningpalmid, mille kujutis on ka riigi vapil.
Maailmas on see suuruselt kuueteistkümnes. See on 1199 km pikk ning 32-190 km lai. Rannajoon on 3735 km pikk. Pinnamood on mitmekesine. 2/3 maa-ala hõlmavad künklikud tasandikud. Peasaare telgmikku läbib kõrgustike ja madalate mägede katkendlik ahel. Kõrgeimad on läänaosas Sierra del Rosario (699 m), keskosas Guamuhaya (1140 m) ja idaosas Sierra Maestra mäed. Sierra Maestriast idas asub mitu kulunud massiivi, mis küünivad 1100-1200 meetrini. Kuuba kõrgeim tipp on Pico Turquino (1994 m). Põhja- ja idarannik on kohati tugevasti soostunud. Tasandikku liigestavad madalad kõrgendikud, kuplid ja saarmäed. Lubjakivi rohkuse tõttu on kõikjal (eriti loodeosas) karsti. 5 Kuubas leidub rikkalikult niklimaaki (sisaldab ka koobaltit). Peale selle on vase-, mangaani-, tsingi-, plii-, kroomi-, volframi-, ja rauamaaki, püriiti, magnesiiti ja mineraalseid ehitusmaterjale, sh. Dolomiiti, marmorit ja kipsi.
annaabi.ee 
