TURMALIIN Füüsikalised omadused Keerulise koostisega alumiinium-boorsilikaat (Na,Ca)(Mg,Fe,Mn,Li,Al)3Al6[Si6O12](BO3)3*(OH)4 Mineraalide klass: silikaat Värvus: värvusetu,roosa,roheline,sinine,pruun,must jne. Süngoonia: trigonaalne Kuju: prismalised-tulpjad kristallid Läbipaistvus: läbipaistev või läbipaistmatu. Läige: klaasiläige Kõvadus: 7-7,5 Tihedus: 3,02-3,41 g/cm 3 Leidub graniitides ja pegmatiitides. Tunnused · Värvus oleneb selles leiduvatest lisanditest.Erinev värvus ei ole üksnes kristallidel vaid ühe eri kristalli osad võivad olla erivärvilised. · Kuumutamisel omandab elektrilaengu, millega on võimalik tuhka tõmmata. · Vastavalt värvusele on igal turmaliinil oma nimetused: Akrotiit-värvusetu burgeriit-kollakaspruun draviit- pruun,rohekas, sinine elbaiit-kollakas indigoliit-ingosinine liiddikoatiit- mitmevärviline ruberiit- punane,roosa siberiit- kirsipunane,roosa sörl-must,rauari...
N teatud nurga alla hajunud alfaosakeste arv hajumisnurk 0 elektrostaatiline konstant q1 ja q2 kaks laengut keskkonna dielektriline läbitavus r laengutevaheline kaugus En aatomi lõppoleku energia Em aatomi algoleku energia m elektroni mass v elektroni kiirus r Bohri orbiidi raadius l kõrvalkvantarv n ja m peakvantarvud lainepikkus p liikumishulk lainefunktsioon t aeg U mõjuvate jõudude potentsiaal w tõenäosus I turmaliini kristallile langenud kiirguse intensiivsus nurk kiirguse polarisatsiooni ja turmaliini optilise telje vahel 10
kaevandatakse tavaliselt 2-3 km sügavuselt. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrka Vabariigis ja Venemaal (pilt 3.). Nagu paljusid teisigi vääriskive, leitakse ka teemante jõesängides ja mererandades. Need on kimberliiditorudest sinna välja uhtunud. On arvatud, et Eesti ja mõne naaberpiirkonna süvakivimites võib leiduda teemante. See on aga väheusutav. Eesti alalt pole mõtet kalliskive otsida. Siit võib vaid juhuslikult leida mäekristalli, granaadi, topaasi, turmaliini ja teiste mineraalide või merevaigu tükikesi. 3. TEEMANDI ERINEVAD KASUTUSALAD Teemandi levinuim kasutusala on kahtlemata oma erakorde sädeluse pärast juveelitööstus. Nagu ka eelpool mainitud, on teemant üks haruldasemaid vääriskive maailmas ja ka vigaseid teemante hinnatakse nende tugevuse tõttu juveelitööstuses. Teemanteid hinnatakse hoolega ja seega jõuab lihvijate kodadesse vaid 20% kividest. Igal lihvijal ja juveliiril on oma saladused,
soodustab ta uute ideede omaksvõtmist ja annab juurde tarkust. Topaas kujutab valguse poole sirutuvat teadvust. Ta kaitseb vaenlaste eest ja aitab valitsejatel eristada tõelisi sõpru lipitsejatest. Ta on aga ka elurõõmu ja seesmise rikkuse sümbol, kiirates kehasse soojust ja valgust ning ravides masendust. Toob edu ettevõtmistes ja aitab unistusi teoks teha. Turmaliin Hollandlased tõid 1703. aastal kive nimetusega turamali Sri Lankast Euroopasse. Vääriskivina kasutati varem punast turmaliini (rubeliiti), mis oli kunstnike talismaniks, sest see kivi ergutas loomejõudu. Elektriliste omaduste tõttu on turmaliinil omadus energiat üle kanda ning temast sai spirituaalne kivi. Turmaliin maandab vaimset energiat, selgendab ja tasakaalustab tsakraid ning moodustab kaitsva kilbi ümber keha. 10 See hävitab igasuguse ohvriks olemise tunde ja tõmbab ligi inspiratsiooni, kaastunnet,
peegel- ja hajutava pinna laiuste summat). Difraktsioonvôret saab kasutada valguse lainepikkuse määramiseks : = d . sin / 2 d - difraktsioonvôre konstant (m) - max. vastava koha nurkkaugus vôre keskkohta läbivast ristsirgest k - max. järjekorra nr. ( 1; 2; 3; ... ) 5) Valguse polarisatsioon - valgus kujutab endast teineteise suhtes risti, lôpmata paljudes tasandites, vônkuvaid elektri- ja magnetvälju. Teatud aineid (turmaliini kristall) läbides jääb alles vônkumine vaid ühes tasandis (kristalli sümmeetriateljega ühtivas tasandis). Seda ühes tasandis vônkumiste välja eraldamist nimetataksegi valguse polariseerimiseks. Kvantfüüsika Fotoefekt seisneb selles, et valgusel on vôime ainest elektrone välja lüüa. Valguse osakese footoni energia on arvutatav Plancki valemist : E = h . , kus h = 6,62 . 10-34 J.s on Plancki 1 konst
korraga elus ja surnud). Kvantmehhaanika üheks põhihüpoteesiks on hüpotees superpositsioonilisest seoses olekute vahel. MLT 6004 Kvantmehhaanika 9 Selle hüpoteesi kohaselt peituvad igas olekus potentsiaalsed võimalused lõpmata paljude teiste olekute realiseerumiseks teatava, mõnel juhul nulliga võrduva tõenäosusega. Näiteks: turmaliini kristalli läbib footon, siis ta võib sealt läbi minna, kui võib ka mitte läbi minna. Ühe tõeäosusega langeb footoni polarisatsioonivektor ühte turmaliinkristalli optilise teljega (footon läbib kristalli), teise tõenäosusega on footoni polarisatsioonivektor risti turmaliinkristalli optilise teljega (footon ei läbi kristalli). Kumb neist olekutest antud footoni korral realiseerub, seda teooria ei ennusta. Ette arvutada võib ainult tõenäosusi
Telgvööndis etendasid rannikulähedased merelised olustikud. Devoni läbilõiget, nagu ka kogu Eesti (Lõuna-Eesti) asendavad neid aga süvaveelisemad savikad lubjakivid ja merglid, mis ladestu aluspõhja iseloomustab purdsetendite alt üles suurenev mineraloogiline küpsus, mis avaldub alumises ja ülemises osas on sageli punase- või kirjuvärvilised. Punasevärvilisus on kõige püsivamate mineraalide (kvartsi, tsirkooni, turmaliini) hulga suurenemises. suhteliselt süvaveelistes karbonaatkivimites seletatav suhteliselt vähearvuka Plavinase ja Dubniki eal valitsesid Kagu-Eestis tüüpilised merelised tingimused ja põhjaelustikuga, mille laguainetest ei piisanud rauaühendite täielikuks taandamiseks seal ladestusid peamiselt karbonaatsed setendid, mis sisaldavad normaalmereliste diageneesiprotsessidel