(Pensionäride suhe tööga hõivatutesse kasvab. L.S.) Beebibuumi lapsed on tänased noored. Arvukas sihtgrupp, vanemate poolt hästi doteeritud, ka endal tulud kasvavad, üksikute osakaal suur. Traditsiooniline kaks vanemat ja kaks last peremudel hakkab kaduma. Tihti on vanemad tööga hõivatud teistes riikides ja lähisugulaste külastus on muutumas turismi trendiks. Hiina, India ja Venemaa piiritu turismiturg. Vaba aja kasv. Kasvab nende inimeste arv, kelle on piisavalt raha ja ka aega. Varem oli kaks tüüpi, kellel raha palju, sellel aega vähe ja vastupidi. Tehakse rohkem reise, kuid samas lüheneb reisi kestus. Kasvab nõudlus “kõik ühest kohast” pakettide järgi ja jätkub nõudlus “koosta ise pakett” järgi. Kasvav trend on nn. aasta akadeemilisel puhkusel või enda arengu jaoks vabaks võetud
e-posti list ja aktiivne suhtlusportaali Facebooki turundus. 2. Ettevõtte turunduskeskkond: makrokeskkonna tegurid, mis avaldavad mõju ettevõtte äritegevusele Estravel AS äritegevusele avaldavad enim mõju majandus-ja keskkonnategurid, kuid ka kultuurilised ja poliitilised tegurid. Majanduslanguse ajal ei suuda ettevõte müüa piisavalt oma teenuseid ja tooteid, kuna tarbijate elukvaliteet langeb ja seetõttu on turismiturg sel perioodil madalseisus. Ettevõtet mõjutavad ka idas toimuvad muutused nagu viisavabade riikide lisandumine ja idaturu avanemine Eesti turistidele. Üha enam inimesi huvitub reisimisest eksootilistesse riikidesse ja seetõttu peab Estravel AS pakkuma klientidele vastavaid reisiteenuseid ja reisipakette. Keskkonnateguritest sõltuvad lennureiside õigeaegne väljumine ja reiside korrapärane toimumine. Ilmastikumuutused mõjutavad enim lennureise ja ilmastikunähtused nagu maavärin,
traditsiooniliselt olnud need, keda on siia reisima motiveerinud Rootsiga võrreldes madalamad hinnad. Kõige rohkem Eestit iseloomustavaks teguriks oli väide, et Eesti on sihtkoht, kuhu rootslastel on lihtne reisida. Teisel kohal oli hinnatase. Vaid 34% on nõus, et et Eesti pakub rootslastele huvitavaid vaatamisväärsusi ja ajaveetmisvõimalusi. 3 Norra on olnud Eestile üks kõige stabiilsemat kasvu näidanud turismiturg viimasel kümnel aastal. Kasvu on toetanud Eesti hea maine Norras, soodne hinnatase ja järjest lisandunud lennuühendused Tallinna ja Oslo vahel. Kasvu kiirenemisele aitas kaasa 2006.a. maist Tallinn-Oslo liinile lisandunud odavlennufirma Norwegian. Jälgides Norra turistide arvu muutust 2007.aasta jooksul, tuleks siiski tähele panna märke kasvu aeglustumisest. Absoluutarvudes kõige rohkem kasvas 2007.aastal turistide arv Lätist (9100 võrra ehk 14%). 2007
põhjuseks kaua aega, kuid eraldi reisieesmärgiks sai see palju hiljem. Kultuuriturism on väga lai turismiharu, millele leidub mitmeid erinevaid definitsioone. Kultuuriturism on pidevalt kasvav haru, mis on tänapäeval populaarseim turismi eriliik. Inimesed on reisinud erinevatesse sihtkohtadesse juba kaua aega, kuid kultuuriturismi kui toodet hakati tunnistama alles 1980ndatel. See defineeriti erialaste uurijate poolt nagu seiklusturism ja ökoturismgi - turismiturg inimestele, kes reisivad vastavalt oma elustiilile või intelligentsiturismile - turismivormile, mille käigus on huvi reisimise jooksul midagi uut õppida või teada saada. (Petroman jt: 2013) Teisalt on kultuuriturismi defineeritud kui olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. Kunagi oli turismi aluseks n-ö. kultuur ehk vaatamisväärsustega tutvumine ja ürituste külastamine, vahepeal tegi aga turism pöörde
2008: 24 vahendusel); · asukoht, kus saab arendada ja turustada turismitoodet, olgu selleks siis looduslikult, ajalooliselt või kultuuriliselt atraktiivne linna- või maapiirkond (Maleki 1997, viidatud Sharpley 2002: 35 vahendusel). Turismiarendajate väitel mõjutab turismisihtkoha valikut uus oluline suundumus ini- meste reisimistavades. Kui varem suunas turismi arengut pakkumine, siis nüüd on selleks saanud nõudmine turismiturg on küllastanud, sihtkohtade valik arvukas ja mitmekesine ning reisikaugus pole enam tähtis. (Kiili et al 2005: 5) Ka Steven Pike nõustub, et lähtudes seisukohast, mille järgi toimub enamus turismitegevustest siht- kohtades, võib neid kirjeldada kui kohti, kus külastajad ajutiselt viibivad, et võtta osa turismiga seotud tegevustest (Pike 2008: 2526) 14 Ainuüksi inimeste julgustamisest ei piisa, et nad turismisihtkohta külastaks. Piirkond
annaabi.ee 
