Tänapäeval on turismimajandus üks kõige suuremaid ja kiiremini arenevaid majandusharusid,kus kasvavad nii pakkumine kui nõudlus. Ka heitlikes tingimustes suudetakse stabiilsena püsida.Turist eelistab lihtsalt soodsamaid pakkumisi, tõstes nii odavate lennuliinide ja keskklassi hotellide edu, samas aga kahandades traditsiooniliste lennufirmade ja luksushotellide tulu.Tänu transpordivõrgu ja infrastruktuuri arengule ning madalale hinnaklassile soodustatakse ka väiksemate turismisihtkohtade külastamist, mis asuvad keskustest eemal.Milline on aga Eesti turismimajanduse hetkeseis ning üldised tulevikutrendind üle maailma? Eesti on kõikidele turistidele avatud maa. Viimastel aastatel on suurenenud nii sise- kui välisturistide arv. Ülekaalus on soomlased, kuigi aastast aastasse sõltuvus nende turust väheneb ja Eesti kogub tuntust ka kaugemates piirkondades.Põhiosa sihtturust moodustavad ,Soome, Rootsi, Peterburi regioon, Norra, Saksamaa ja Läti
suurenemine, ettevõtetel on võimalik palgata rohkem tööjõudu ning teha rohkem reklaami turismi suurendamise eesmärgil, samuti majandusliku seisu paranemisel on ettevõtetel taas võimalus investeerida enda tegevusse ning muutuda atraktiivsemaks. 2. Suursündmused (Eestis näiteks laulupidu, Hansa päevad, suusatamise MK jt.) 3. Maailma mastaabis turismisihtkohtade valiku suurenemine aasta- aastalt (turismiettevõtete ja majutusettevõtete lisandumine). Iga aastaga suurenevad ka ajalooliste paikade (ka kultuuride) väärtused ja külastatavused (Eesti mastaabis nt Tallinna vanalinn, setomaa, Peipsiääre jt.) 4. Viisavabaduse suurenemine maailma mastaabis; Euroopa Liidu riikides ja riikidesse reisimine kerge võrreldes aastatetaguse ajaga.
teadaolevatele ökoturismi seletustele juurde, et toimimiseks peavad neli gruppi tegema 4 pidevat koostööd. Antud grupid on ära toodud joonisel 1, mis selgitab ka nende omavahelist seost. Joonis 1. Ökoturismi põhilised faktorid (Björk 2000: 196). Eespool olevale joonisele tuginedes on näha, et oluline roll ökoturismi puhul on antud valdkonna turistidel. Ökoturisti iseloomustavateks omadusteks on soov õppida, austada ja nautida puutumatute turismisihtkohtade maastikku, taimi, loomi ja kultuuri. Vastavalt D. P. Weaver´le on keskmine ökoturist üldjoontes enamarenenud riigist, naissoost, keskmisest kõrgema sissetuleku ja haridustasemega ning on tavaturistist vanem (Björk 2000). Samas teistes uurimustes (Fennel 2008: 41) on välja tulnud, et ökoturist on põhiliselt meessoost, hästi haritud, jõukas ja reisib pikemat aega. Erinevates uurimustes tuleb sisse väikeseid lahkhelisid, kuid on jooni, mis jäävad siiski samaks. Samale
sarnaseks, kes on kogu aeg lähtunud otseselt konkreetse kliendi soovidest. Algoritmi- 23 juhtimise asemel tuleb kasutusele võtta uut tüüpi äriettevõtted (Kotchka 2004). See omakorda vajab põhjalikku muutust mõnedes senistes tööviisides. 20. ja 21. sajandi ettevõtete vahe on erinev, nagu traditsioonilistel ettevõtetel ja kunstipoodidel. Autori arvates mõjutab ettevõtetes toimuv areng otseselt turismisihtkohtade arengut, sest neid juhivad sageli ettevõtted. Isegi, kui mõnel juhul on juhtpositsioonil avaliku sektori esin- daja, on tema töövõtted ja eesmärgid sarnased. Seepärast muudetakse tabel 5 sobivaks turismisihtkohtade juhtimisteooriale. Kuna traditsioonilised ettevõtted organiseeruvad ümber jooksvatelt ülesannetelt ja ajutistelt kohustustelt nn kunstipoodideks, siis käib töö projektide kaupa koos kindlate tingimustega
annaabi.ee 
