sihtkoha turundus, nooremate väärtushinnangud ja ootused on mõjutatud globaliseerumisest, väljaspool kodumaad õppivad ja töötavad inimesed, turismi tööjõu turg globaliseerub. POLIITILISED FAKTORID Maksukoormuse kasv. Turvalisuse, tervise ja immigratsiooni nõuete tõus. Piiriülene müük ja vastuseis sellele. Riigipiiride kadumine. Turismi jaoks tähendab see: rohkem tähelepanu turvalisusele ja tervisele ning turismipiirkonna mainele; brändi väljatöötamine ja hoidmine; internetipakkumiste ühendamine; pensioniea pikenemine. II TARBIJATE TRENDID Eeldatakse suhtlemist reaalsete kohalike inimestega, mitte turismikorraldajatega. Kõrge kvaliteediteadlikkus. Korduvkülastajatele orienteerumine. Vabatahtlikud turistidena. ELUSTIIL Paljud inimesed otsivad paremat paika ja neile tundub, et mujal on elu parem. Sellest vajadus unikaalsuse järele.
internaatkoolihoone, saun, ,,Dünamo" spordihoone jne. Rohkesti ehitati individuaalelamuid. 1999. aastal liitusid Otepää linn ja Pühajärve vald Otepää vallaks. 21. sajandi suurimateks ehitisteks Otepääl on Otepää Gümnaasiumi algklasside hoone valmimine 2000. aastal ning 2004 aastal suur spordihoone. Praeguseks on Otepää Baltikumi tuntuim talispordikeskus, mille kaubamärgiks on Eestimaa talvepealinna tiitel. Otepää on teda ümbritseva turismipiirkonna süda, kus aktiivne elu tuksub aastaringselt, pisut elavamalt talvel ja suvel. Linna infrastruktuur on pidevas arengus ning samuti ehitatakse Tehvandi spordikompleksi maailmatasemel olevaks. Kokkuvõttes on Otepää areng väikelinnana olnud läbi tema pika ajaloo üsna märkimisväärne, tehes silmad ette paljudele omasugustele väikelinnadele. Siiski võib teatud kohtades märgata vajakajäämisi ning valearvestusi. Mitmeid suuri projekte on pärssinud nagu ikka ebapiisav
täitumus on üle 30 protsendi. Seda võib mõjutada mitmete ürituste toimumine selles kuus (näiteks Pärimusmuusika festival) ja kõige soojemate ilmade hooaeg. Viljandi sümboliteks ja tihti ka turismitoodete teemadeks on maasikad, Viljandi paadimees, Viljandi lossivaremed ja pärimusmuusika.Viljandi linn ja turismipiirkond (Soomaa, Võrtsjärv, Mulgimaa, Põhja-Viljandimaa ja Viljandi lähiümbrus) on rikkaliku ajaloo-ja kultuuripärandi ja mitmekülgse looduskeskkonnaga. Viljandi turismipiirkonna tunnuslause „Ürgses rütmis“väljendab kohalike arenguressursside olemuslikku sisu. 2008. aastal omistati Viljandi linnale Eesti parima pärandturismi sihtkoha staatus ja Viljandi linn kuulub Euroopa parimate arenevate pärandturismisihtkohtade võrgustikku. (Viljandi linna arengukava 2013) Turismiettevõtlus Viljandis Puhkaeestis.ee portaali on lisatud Viljandi maakonnas 59 majutuskohta, 1 spaa, 104 atraktsiooni, 16 seminariruumi, 49 tegevusvõimalust ja 36 toitlustusettevõtet
maailmapärandi nimistusse. 3.7 Majandus Kanaari saarte peamine sissetuleku allikas on turism, mis moodustab 32% SKT-st. Kanaare külastab aastas rohkem kui 12 miljonit turisti. Ligikaudu 20% sisemajanduse kogutoodangust moodustab põllumajandussaaduste, peamiselt banaanid ja tubakas, eksport Euroopasse ja Ameerikasse. Samuti eksporditakse mitmeid köögivilju, puuvilju ja mandleid. 3.7.1 Turism Hea kliima, ilus loodus ja kaunid rannad teevad Kanaari saartest populaarse turismipiirkonna, mida külastab aastas üle 12 miljoni turisti. Kõige suurem turismisihtkoht on Tenerife, millele järgneb Gran Canaria ja Lanzarote. Arhipellaagi peamiseks tõmbenumbriks on Teide rahvuspark, kus asub Hispaania suurim mägi ja maailma suuruselt kolmas vulkaan Teide, mida külastab aastas 2.8 miljonit turisti. 4 Kasutatud allikad 1. To-Hawai.com. Stairway to Heaven. 2012 [WWW] http://www.to- hawaii.com/oahu/attractions/stairwaytoheaven.php (10.12.2014) 2
olgu olemas ja kui see on olemas, siis tuleks seda järgida. Võimalik, et linnaelanikud ise ei tule selle peale, et neile on vaja sellist linna tuge. See on kontseptuaalne alus, millest peavad lähtuma planeeringud, muud arendusprojektid ja kõik otsused. Aluskokkulepe või teatud konsensus praegu puudub. Seega tuleb töö suures osas teoreetiline, et juhul kui, kuidas siis oleks. Diplomitöö baasil võib väita, et kohalik elanik soovib turismipiirkonna eraldatust, et saada tagasi oma privaatsus. Rannavillade piirkonna üks probleeme on järjest pealetungiv meri, seetõttu saab linn targalt planeerides suunata inimesed aasta läbi elamiseks mittekõlblikust piirkonnast mugavamasse kohta. Samas kas inimest, kes üks kord iga 2030 aasta tagant peab läbi köögiakna end paadiga evakueerima, ajendab see kindlapeale kolima või on see tema jaoks harjumuslik elukeskkond ja ikkagi miljööväärtuslik piirkond? Seda peaks selle inimese käest
annaabi.ee 
