ja järved kiire vooluga vesi. ida euroopa lauskmaal on madalates lammorgudes aeglase vooluga vesi. 24. l ja k saavad aluse mäestikest ning neis on palju vett, lõuna eur on veevaesed jõed 25. vihma imbumisel maasse 26. põhja vee maa peale tõusmise koht. 27. 100-700 m 28. et kaitsta loodust (fosforiit) 29. joomiseks 30. soo on märg ja hapniku vaene ala, kus tekib turvas igalpool va kõrgustikud 31. vee allikad, ilusad, turisminduseks sobilikud, turba kaevandamine 32. madalsooo-allikasoo-siirdesoo-kõrgsoo ehk raba madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. neid eristatakse turbas säilinud osaliselt lagunenud taimeliikide ja nende lagunemisastme järgi Eesti ja Euroopa asend. Eesti geoloogiline ehitus ja pinnamood 1. Iseloomusta Euroopa loodusgeograafilist asendit. Euroopa asend onväga mitmepalgeline. Euroopa on hiiglasliku
vaatamisväärseimaks rannaks. Sealt on võimalik nautida punast päikese tõusu ja loojumist rahulikus keskkonnas. Sundarbans- Sundarbans'i delta Gangese suudmes on maailma suurim mangroovi mets ulatudes nii Bangladeshi, Lääne- Bengalisse kui ka Indiasse. Seal on keeruline veeteede võrgustik, padurand ja väikesed saared. See koht on kuulsust kogunud lisaks suurimale mangroovimetsale ka laialdase loomariigi rikkusega (ka bengali tiiger, kes on Bangladeshi rahvusloom). Takistused edukaks turisminduseks Suurimaks takistuseks Bangladeshile, positiivse turismisektori rajamiseks, on Majbritt Thomseni sõnul järjekindluse puudus, puuduvad nägemused edukast turismindusest, liiga vähene koostööoskus ja teadmised. Lisaks sellele on praegu veel enamustel inimestel jäänud Bangladeshist mulje kui väheste võimalustega maast ja reisitakse pigem uhkematesse ja rohkem arenenud paikadesse. Kasutatud kirjandus http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-22335520 http://www.tradingeconomics
Sandinaavia mäe tippudes, Lääne-Lapimaa saarestikus ja Põhja-Lapimaa arktilises vöötmes on tundra ja metsatundra gleistunud turvastunud kamarmullad. (Suur Maailma Atlas) 5. VEESTIK 5.1. Jõed Mäestike on kiirevoolulisemad ja nende sängid on graniitsete seintega (kulutatud liustikujää poolt) ja järsu languga, tihti kärestikulised. Tasandiku jõegede sängid on looklevamad ja madalamate kallastega. Jõgesi kasutatakse transpordiks, kalapüügiks, turisminduseks (kanuu ja kajaki matkad). Norras asub Lapimaa lõherikkaim jõgi Tana jõgi (vt lisad Joonis ). See saab alguse Norramäetikust ja kulgeb piki umbes 256 km Norra-Soome piiri pidi ning suubub Põhja- Norras Tana fjordi, mis avaneb Barentsi merre. Norras läbib jõgi Karasjok ja Tana piirkondi ning Soomes Utjoki piirkonda. Tegu on Põhja-Lapimaa suurima jõega, mille pikkuseks on 348km. Sami keeles kutsutakse jõge nimega Deatnu ja soomekeels Teno, mis tähendab ,,suurt jõge"
on kohalik ümara põhiplaaniga tempel levinud, 79.a. toimus tohutu tragöödia, nimelt jäi tuh ja laava purske alla Pompejis ja Herculanemumis, mis olid Vabariigi ajal ehitatud ning kui need välja kaevati, siis sai näha Vabariigi aegset ehituskunsti. Kaevati välja 17.- 18.saj.; · Rooma kultuuri hiilgeajaks oli esimese keisri, Augustuse valitsemisaeg; · Ehitused: o Colosseum osaliselt täiesti lagunenud, osaliselt täiseti terve, turisminduseks on seal praegu liftid ja sõdalaste riietes mehed. See on kõige suurejoonelisem amfiteater ja Rooma kolossaalseim ehitis, mille ehitamine lõpetati 80.a. keiser Tituse ajal. Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat, oli ettenähtud gladiaatorite kui ka gladiaatorite ja metsloomade võitluseks. Areen võimaldas korraga välja lasta kuni 3000 paari gladiaatoreid. Colosseum on ellipsikujulise põhiplaaniga hoone, välismüüri kõrgus
annaabi.ee 
