[http://articles.cnn.com/2010-01-19/travel/haiti.tourism_1_haiti-caribbean- tourism-organization-dominican-republic?_s=PM:TRAVEL] 26.09.2010 Aasta 2010 on olnud väga loodusõnnetuste rohke. Jaanuari algul tabas Haitit laastav maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 7 magnituuti, sellele järgnes Islandi Eyjafjallajökulli liustiku vulkaanipurse aprillis. Suvel lisandusid katastroofidele ka üleujutused Hispaanias ja Rumeenias. Kindel on see, et loodusõnnetused piiravad suuresti turismiarengut ning riigi kui turismisihtkoha populaarsus väheneb. Mida on aga võimalik loodusõnnetuste rohketes riikides ette võtta, et välisturism riigis populaarne säiliks? Vahel mõjutavad ühe riigi looduskatastroofid tugevalt ka teiste riikide turismimajandust. 14. aprillil purskama hakanud Islandi vulkaan tekitas riigile suuri kahjustusi, aga lisaks sellele oli tõsiselt häiritud kogu Euroopa lennuliiklus. Villu Päärt kirjutab oma
Suurematel organisatsioonidel on palgaline administratsioon aga suurem osa tööst tehakse ära vabatahtlikult see tähendab oma vabast ajast. 4 Doonororganisatsioonid- on fondid, sihtasutused jmt., mis on tavaliselt loodud eesmärgiga toetada millegi arengut (maapiirkonnad, demokraatia, Kagu-Eesti…. ) või millegi säilimist (bioloogiline mitmekesisus, rahvuskultuur, keskkond…) Kõik need fondid mõjutavad turismiarengut olenemata sellest, kas nad tegutsevad keskkonna, kultuuripärandi või maaelu arengu nimel. Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh: kesk- ja omavalitsused,
Suurematel organisatsioonidel on palgaline administratsioon aga suurem osa tööst tehakse ära vabatahtlikult see tähendab oma vabast ajast. 3 Doonororganisatsioonid- on fondid, sihtasutused jmt., mis on tavaliselt loodud eesmärgiga toetada millegi arengut (maapiirkonnad, demokraatia, Kagu-Eesti.... ) või millegi säilimist (bioloogiline mitmekesisus, rahvuskultuur, keskkond...) Kõik need fondid mõjutavad turismiarengut olenemata sellest, kas nad tegutsevad keskkonna, kultuuripärandi või maaelu arengu nimel. 15. Milline on avaliku sektori roll loodusturismi korraldamisel? 16. Millega tegeleb loodusturismis EAS Turismiarenduskeskus? tegevuste eesmärgiks on suurendada Eesti kui reisisihi tuntust ning Eesti turismitoodete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Eesti kui reisisihi hea maine kujundamine kogu maailmas suurendab tõhusalt nõudlust kõigi
Internet kui reisikorraldaja (=uued ootused sihtkohas!) Vananev ühiskond (silver traveller, `parem' vananemine spa, kepikõnd jms, aga meeldiv hoolitsus, tähelepanelikkus erinõuete osas jne) Uus globaalne keskklass ostujõu nihkumine nn BRIC riikidesse. Rahvusvahelistumine (uued turud, multikultuursus ja toode, globaalne maailma ja kohalikud väärtused ning elustiil) Rahvusvahelise turismiarengut mõjutavad tegurid: Kapital ja `turismiruumi' areng: Infrastruktuur kui turismi eeldus Tooted ja teenused pakkumine ja kvaliteet ?? Kes ja kuidas teeb investeerimisotsuseid ?? Milline on eeldatav kasumi marginaal ja tasuvusaeg ?? Milline ka kui ulatuslik on riigi/KOV roll ja reguleeriv tegevus koostöös rahvusvahelised operaatorid ning kohalikud atraktsioonideteenuste pakkujad Suurfirmad mõnes valdkonnas tervikpakkuja! Reisitööstuse' areng
annaabi.ee 
