jälgimist ja tundmaõppimist. Kunagi oli turismi aluseks n-ö. kultuur ehk vaatamisväärsustega tutvumine ja ürituste külastamine, vahepeal tegi aga turism pöörde ning olulisteks reisieesmärkideks said primaarsed aistingud. Nüüdseks on inimesed aga taas pöördunud tagasi kultuuri, kuid seda mitte niivõrd vaatamisväärsuse, vaid kogemisväärsuse tõttu. Tegemist on turismimaailma tõusva trendiga, mis on toonud kultuuriturismi ka turismiarendajate ning muude asjaliste huviorbiiti, sest siiani on sellele võrreldes muu turismiga pööratud vähe tähelepanu. (Hinsberg) Käesoleva referaadi teises osas toetutakse teisele definitsioonile ehk eksisteeriva kogukonna jälgimisele ja tundmaõppimisele. Valik tehti lähtudes sellele, et näiteks Eesti jaoks on tegemist väga aktuaalse ning olulise haruga, mis on populaarne nii sise- kui ka välisturistidele. 4 1.2. Kultuuriturismi tüübid
külastamisest. Vahepeal tegi turism vaatamisväärse kui primaarse pealt primaarsemate aistingute ehk soojade randade suunas suure võnke, nüüd on aga jällegi tagasi pöördumas kultuuri, kuid sedakorda mitte niivõrd vaatamisväärsuse, vaid kogemisväärsuse juurde. Kultuuriturismi all peetakse silmas olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. See viimane nn. osalusturismiga seotud trend tegelikult ongi kultuuriturismi toonud ka turismiarendajate ning muude asjaliste huviorbiiti, sest võrreldes muu turismiga on kultuuriturism saanud tõesti vähe arengualast tähelepanu, vahenditest rääkimata. Nõudluse poolelt aina rohkem pakkumist mõjutav identiteedipalvus ja turism kui majandus ning tööandja on tänaseks aga toonud kultuuriturismi tagasi päevakorda ning poliitiliselt korrektses turismiarenguprioriteetide loetelus leiame kultuuriturismi säästva turismiga käsikäes ja tihtipeale lausa üheskoos.
Setõttu on jahimehed mitmetes maades algatanud meetmeid soode kaitseks. Samal ajal võib jahinduse arendajatele olla vastukarva mõne sooala range kaitse. Marjade ja seente korjajatele on sood läbi aegade olnud tähtsad koriluspaigad. Seetõttu ollakse huvitatud korjemaade püsimisest ka edaspidi. Kuid korilasi häirivad väga ranged looduskaitsepiirangud. Turismile, eeskätt loodusturismile, on märgalad oluline ressurss, mille heast seisundist ollakse huvitatud. Küll aga riivavad turismiarendajate lähihuve looduskaitsest tulenevad kohatised liikumispiirangud. Riigikaitse seisukohast seostuvad märgalad kohaliku elanikkonna vastupanuga. Seal, kus puudub võimalus varjuda mägedes, on alati leitud pelgupaik soodest. Haridusele ja teadusele on märgalad sama vajalikud kui looduskaitsele. Lisandub märgalade, eelkõige rabade tähtsus looduse arhiivina, mis tuleneb turba ladestumisest ja selle konserveerivatest omadustest (Lotman, 2001). Sooteadus
2008: 112 vahendusel); · sihtkoht kui piirkond; lõõgastumis- ja äriline piirkond; turismi sihtkoha tsoon; turismi ostlemise küla; turisti piirkond (McDonnel, Darcy 1998, viidatud Pike 2008: 24 vahendusel); · asukoht, kus saab arendada ja turustada turismitoodet, olgu selleks siis looduslikult, ajalooliselt või kultuuriliselt atraktiivne linna- või maapiirkond (Maleki 1997, viidatud Sharpley 2002: 35 vahendusel). Turismiarendajate väitel mõjutab turismisihtkoha valikut uus oluline suundumus ini- meste reisimistavades. Kui varem suunas turismi arengut pakkumine, siis nüüd on selleks saanud nõudmine turismiturg on küllastanud, sihtkohtade valik arvukas ja mitmekesine ning reisikaugus pole enam tähtis. (Kiili et al 2005: 5) Ka Steven Pike nõustub, et lähtudes seisukohast, mille järgi toimub enamus turismitegevustest siht-
annaabi.ee 
