Odakivi asub Harju maakonnas Pärispea külas väikese neeme tipus kümne meetri kaugusel meres. Rabakivigraniidist omapärase kujuga rändrahnu pikkus on 8,3 m, laius 4,6 m ning kõrgus 4,6 m. Ümbermõõt on kivil 21,8 m. Ühe legendi järgi silmanud Kalevipoeg Juminda neeme tipult Pärispea rannal Odakivi otsas magavat vanapaganat. Pikemalt mõtlemata lennutanud ta esimese kättejuhtunud kivi ammuse rivaali suunas. Kivi vihises aga mööda ja maandus teisele poole poolsaart Turbuneeme küla alla. Seal lebab ta praegugi. ,,Osudin Odakivisse, paiskasin aga Painuvasse," kostnud vägimees selle peale nördinult. Ojakivi (Orjakivi, Võsu rändrahn, Oja Suurkivi, Sagadi kivi) Ojakivi asub Lääne-Viru maakonnas Koolimäe külas metsa sees. Rändrahnu pikkus on 11,6 m, laius 10,0 ning kõrgus 6 m. Ümbermõõt on kivil 29,6 m. Maapealse osa mahu järgi (274 m3) on rabakivist hiidrahn Eesti rändrahnude edetabelis auväärsel 14. kohal
sadam , Prangli sadam (Kelnase sadam), Puise sadam ,Purtse sadam ,Pärnu sadam, Ristna sadam, Rohuküla sadam, Roograhu sadam, Roomassaare sadam, Ruhnu sadam (Ringsu sadam), Saaremaa sadam , Saastna sadam, Salinõmme sadam, Sarve sadam ,Seanina sadam, Sillamäe sadam, Suur-Holmi sadam, Suursadam, Sviby sadam, Sõru sadam, Tallinna Vanasadam , Tapurla sadam , Tartu jõesadam, Toila sadam , Treimani sadam , Triigi sadam ,Turbuneeme sadam, Vahtrepa sadam, Virtsu kalasadam (ka Virtsu Vanasadam), Virtsu sadam, Vene-Balti sadam, Veere sadam, Vergi sadam, Väike-Pakri sadam, Vätta sada Tallinna Sadamad. Eesti suurim reisisadam. Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele. Vanasadamast väljuvad Tallinki, Eckerö Line'i ja Viking Line'i laevad Helsingisse, Tallinki Tallinn-Stockholmi liini teenindavad reisilaevad ning St
Narva-Jõesuu 15.38 14.76 23 66 0 OTB Kolkja 12 11.52 7 44 0 SDN Kolkja 12.2 11.71 8 44 0 OFG Kolkja 12 11.52 8 80 0 SDN Narva-Jõesuu 17.56 16.86 28.65 110 0 OTM Turbuneeme 13.03 12.51 11.87 59 0 PTM Sassukvere 13.2 12.67 10 56.6 SDN Narva-Jõesuu 27.12 24.8 77 220 0 PTM Lehtma 25.4 23.06 117 221 0 PTB Lohusuu 5.8 5.57 1.29 75 FPO
tippu jääva Eesti mandriosa põhjapoolseima punkti - Purekkari neeme. Samuti on Lahemaa rahvuspargile iseloomulikud ja huvipakkuvad hiidrahnud ja suurematest ning väiksematest rändrahnudest moodustuvad kivikülvid. Lahemaa rahvusparki peetakse Eestis kivirahnude hulga poolest rikkaimaks piirkonnaks. Suuri kivikülve esineb näiteks Juminda poolsaarel ja Käsmu poolsaarel. Käsmu kivikülv katab pea 400 ha suuruse maa-ala. Suurimad hiidrahnud on Juminda poolsaarel paiknev Majakivi ning Turbuneeme külas asub Painuva hiidrahn (Suuroja 2011). Üheks maastikurajooni olulisemaks loodusväärtuseks on Põhja-Eesti klint, mis kulgeb mööda Põhja-Eesti rannikut ning paljandub katkendlikult. Selle eripalgelisuse tõttu on seda püütud esitada ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kuigi nimekirja lisamine ebaõnnestus, on loodud mitmeid kaitsealasid, mille eesmärk on seda looduspärandi osa kaitsta ja säilitada (Kink 2006)
Kaberneeme, Kalana, Kihnu, Kuivastu, Kunda, Kuressaare, Lõunaranna, Lehtma, Leppneeme, Lohusalu,Loksa, Mõntu, Mahu, Manilaid, Munalaid, Nõva, Naissaar, Narva, Narva-Jõesuu, Nasva, Orissaare, Orjaku, Pärnu, Prangli, Puise, Purtse, Ristna, Rohuküla, Roograhu, Roomassaare, Ruhnu (Ringsu), Sõru, Saaremaa, Saastna, Seanina, Suursadam, Sviby, Tallinn Pirita, Tallinn - Vanasadama Jahisadam, Tapurla, Toila, Treimani, Triigi, Turbuneeme, Väike-Pakri, Vätta/Kärsa, Veere, Vergi, Virtsu 2.SADEMETE VEE PROBLEEMIDEST SADAMATES 1. Sadama madalaveeliste kaide kaitsmine lainetuse eest; 2. Sadama madalaveeliste töökaide töökindluse taastamine, nende sildumis- ja tehnovarustuse uuendamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine koos risu eemaldamisega; 3. Sadama lainemurdja ja vahemuuli varisemisohu likvideerimine ja töökindluse taastamine, nende sisekülgedel paiknevate madalaveeliste seisukaide sildumis- ja
annaabi.ee 
