· Välismaa emmikrantlikus väljaannetes saatis Bulgakovi teoseid väga suur edu, kuid Nõukogude Liidus oli ta soovimatu nähtud. Tema loomingu paremiks Venemaal ilmus alles 1960-tel aastatel. Looming Bulgakov kirjutas följetone,näidendeid,jutustusi ja romaane. Olulisemateks jutustusteks on: "Diabolaad"-räägib Nõukogude ametnike korrupsioonist,pürokraatiast ja valelikusest. "koera süda"-räägib inimestest kellega teadus teeb eksperimente. Olulisemateks näidentiteks on: "Turbinite päevad" mis valmis romaani valge kaardivägi alusel. Romaanidest on olulisemad: "Valge kaardivägi" ja "Meister ja Margariita"-see on mitmetasandiline ja sümbolistlik romaan.Autor on kujutanud kolme maailma.1.)Enda kaasaegset Moskvat,kus tegevus toimub. 2.) Iidset Jerusalemma ehk piibli temaatika on sisse toodud. 3.) Teistpoolsust(saatan sisse toodud).Teose ainestik on ulatuslik ja inspiratsiooniks on olnud Gothe "Faust", piibel, saatana müüdid ja kaasaegne Moskva ühiskond.Keskseteks
ei lasknud end häirida, jäi endale kindlaks. Mõistis nõukogude võim jne on tragöödia just haritlaste suhtes. 20. saj esimesel pooles ikka ilmus midagi ,,Saatanlik lugu" nõukogude võimu bürokraatia arvustus. ,,Märkmed mansettidel", ,,Saatuslikud munad", ,,Valge kaardivägi" (romaan) kodusõjaaegne Kiievis, linn valgete käes, haritlaste perekond, inimesed nõutud- suur kaos, info punaste pealetungist, inimeste soov saada rahu ja tegeleda oma igapäevaeluga näidend selle põhjal ,,Turbinite päevad". Jutustus ,,Koera süda" Ühele koerale siirdatakse ühe surnud töölise aju, ja ta saab selliseks inimeseks, kelle aju ta sai: joodik, ei pidanud reeglitest midagi, laaberdaja, leidis kiirelt ühe keele nõukogude võimu esindajatega. Romaan ,,Härra de Molieri elu" 30. algul kirjutas, aga ei avaldatud muidugi kohe. 300 kriitilist ja 3 kiitvat artiklit tema kohta. Siis võeti talt avaldamisvõimalus ära ja mees kirjutas sahtlisse.
ühiskonnakriitikust Stalini protezeeks 1930 - palve emigreeruda Stalinile meeldisid Bulgakovi teosed ning ütles, et vene kirjanik ei tohiks Venemaast kaugel elada Bulgakov sai tööd väikses Moskva teatris Kirikulugude lõimumine teostes Jelena Silovskaja Stalini kokkupuuted Bulgakoviga Stalin keelas sõjast rääkivad Bulgakovi näidendid nt `'Põgenemine" Põhjuseks mitte piisav bolsevike ülistamine Hiljem võitis Bulgakov Stalini poolehoiu erinevate näidenditega nt `'Turbinite Päevad" 1929. aastal keelas valitsus Bulgakovi näidendite mängimise Avalikkus ei sallinud Bulgakovit tal õnnestus koguda enda kohta kolme positiivse artikli kõrval 298 negatiivset Ahastuses võttis Bulgakov ühendust nii riigi valitsuse kui ka Stalini endaga Palus luba emigreerumiseks Kiri Stalinile koosnes üheteistkümnest osast ,,Ma palun NSV Liidu valitsust käskida mul kiires korras lahkuda NSV Liidu piiridest koos mu naise Ljubov Jevgenjevna Bulgakovaga."
Hiljem mobiliseeriti ta Vene valgete armeesse, kus ta teenis sõjaväearstina. Ta saadeti Põhja-Kaukaasiasse, kus ta haigestus tüüfusesse, mis oleks Bulgakovilt peaaegu elu võtnud. Pärast haigust hülgas Bulgakov arstiameti ning hakkas tõsisemalt kirjutamisega tegelema. 1919. aastal avaldati Bulgakovi esimene raamat – följetonide almanahh. 1919. aasta lõpus kolis Bulgakov Vladikavkazi, kus jõudsid lavale tema kaks esimest näidendit "Enesekaitse" ja "Turbinite päevad", mis olid väga menukad. Õige pea suundus Bulgakov Moskvasse plaaniga sinna "igaveseks jääda". Pealinnas oli raske tööd leida, kuid viimaks õnnestus tal saada kirjandussektsiooni sekretäriks. 1921. aastal asus Bulgakov koos naisega elama Patriarhi tiikide ning Majakovskaja metroopeatuse lähedale. Elatise teenimiseks kirjutas ta ajalehtedele följetone. 1925. aastal lahutas Bulgakov oma esimesest naisest ning abiellus Ljubov Belozerskajaga.
Tal on Omskis oma valitsus. · Lõunast tungib peale kindral Denikini vabatahtlikearmee 19.a. · Grimmist tungib 20. aastal peale kasakate armee, eesotsas Wrangel. Tma taandumisega Grimmist lõppes aktiivne osa kodusõjast. · Baltikumist kindral Judevits. · Ukraina iseseisvuslased tekitasid palju segadust, Petljuraga eesotsas, aga pealetungile otseselt ei läinud.(Bulgakovi teos ,,Valge kaardivägi", millest on tehtud ka lavastus ,,Turbinite päevad", mis Leninile iseenesest väga meeldis.) · Poolakate juht Pilsundski, kes loob oma väikse autoritaarse riigi. Nagu Eestis Päts. · Nestor Mahno, toetuspind Ukrainas, tahtis luua anarhistlikku ühiskonda. Liitub sellega, kes talle kasulik on. Tahtis pöörduda tagasi külakogukonna juurde. 1920-1921 NÕUKOGUDE JA POOLA SÕDA Venelased tahtsid jõuda Saksamaani, et kujundada revulutsiooni kulgu Saksamaal.
Venemaal oli B ebasoosingus, ei tahetud avaldada. '25 ilmus Venemaal siiski imekombel ta jutukogu "Saatuslikud munad" (e.k '68). Osad Vene kriitikud kiitsid selle heaks, aga RAPP (Vene Proletaarsete Kirjanike Assotsiatsioon) avaldas sügavat nördimust, kutsus ausaid kodanikke üles valvsusele. "Valge kaardivägi" pakkus huvi Moskva Kunstiteatrile, pakkusid Ble võimalust sellest ise näidend kirjutada, B kirjutaski. Näidend sai pealkkirjaks "Turbinite päevad". Lavastamise ja esietendusega oli palju muret, taheti keelata. Konstantin Stanislavski, kes oli Kunstiteatris tähtsal kohal, ähvardas lahkuda, kui näidend lavale ei tule. Seega siis luba saadigi. B kirjutas veel mitmeid näidendeid: "Põgenemine", "Purpurne saar", aga lavastada neid ei lastud. Bi eest püüti seista, aga ei mõjunud. Lõpuks kirjutas B Stalinile kirja '30 a
Venemaal oli B ebasoosingus, ei tahetud avaldada. '25 ilmus Venemaal siiski imekombel ta jutukogu "Saatuslikud munad" (e.k '68). Osad Vene kriitikud kiitsid selle heaks, aga RAPP (Vene Proletaarsete Kirjanike Assotsiatsioon) avaldas sügavat nördimust, kutsus ausaid kodanikke üles valvsusele. "Valge kaardivägi" pakkus huvi Moskva Kunstiteatrile, pakkusid B-le võimalust sellest ise näidend kirjutada, B kirjutaski. Näidend sai pealkkirjaks "Turbinite päevad". Lavastamise ja esietendusega oli palju muret, taheti keelata. Konstantin Stanislavski, kes oli Kunstiteatris tähtsal kohal, ähvardas lahkuda, kui näidend lavale ei tule. Seega siis luba saadigi. B kirjutas veel mitmeid näidendeid: "Põgenemine", "Purpurne saar", aga lavastada neid ei lastud. B-i eest püüti seista, aga ei mõjunud. Lõpuks kirjutas B Stalinile kirja '30 a. Selles selgitab oma põhimõtteid, ütleb, et on