elektritarbimisest Päikeseenergia Eestis toodetakse aastas keskmiselt 1030 kWh elektrit Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Peegelsüsteemid. Peeglid koondavad päikesekiired kitsasse punkti, kus asub aurugeneraator. Tekkiv aur suunatakse turbiinile, mis käivitab elektrigeneraatori. Tuuleenergia tuuleenergia koguvõimsus Eestis hetkel 269,4 MW Suurim tuuleenergia osatähtsus elektrienergia tootmises on Taanil 21%, Portugalis (18%), Hispaanias (16%). Tuulikud Taanis (meres) Hiina USA Saksamaa Hispaania India Itaalia Prantsusmaa Suurbritannia Kanada Taani Laineenergia vabaneb mere taseme kõikumisel, kui laine tuleb Geotermaalenergia
Puudused: saab ehitada vaid sinna, kus on pidevalt tugev tuul, vajavad suurt territooriumi, ehitamine suhteliselt kallis, tuulevaiksemal perioodil ei tööta, rikuvad maastiku visuaalset pilti, lähiümbruses müra ja valgussaaste, ohuks lindudele. Päikeseenergia Kasutatakse nii soojus- kui elektrienergia toomiseks. Päikeseenergiat salvestatakse eri meetoditel. Peegelsüsteemid. Peeglid koondavad päikesekiired kitsasse punkti, kus asub aurugeneraator. Tekkiv aur suunatakse turbiinile, mis käivitab elektrigeneraatori. Päikesepaneelid. Päikesetornid- suhteliselt suure võimsusega päikeseelektrijaam, mis võib energiat salvestada ja seda anda ka öisel ajal. Tuhanded peeglid koondavad päikesekiired torni tipus paiknevale vastuvõtjale, mis sisaldab soojustkandvat vedelikku ja see omakorda annab energia soojusvaheti kaudu üle aurugeneraatorile, mis käivitab elektrigeneraatoriga ühendatud turbiini. Fotoelektriliste päikesejaamade eelis:
tuult) või vastupidi liiga tugeva tuule korral tekiks väiksem takistus (keeravad ennast kitsa servaga vastu tuult, et tuulik katki ei läheks). Suurtel turbiinidel on kogu ülemise osa (labade ja generaatori) pööramiseks suured mootorid ja labade ümber oma telje pööramiseks väikesed mootorid. Pisikestel mikroturbiinidel lahendatakse tuuldepööramine aga sabas asuva tuulelipuga (Kivinukk & Staak, 2008). Parima tulemuse saavutamiseks peab tuulel olema takistamatu juurdepääs turbiinile. Puud, hooned ja künkad takistavad õhu liikumist ja/või põhjustavad turbulentsi. Niisuguste takistuste läheduses toodetava elektrienergia hulk väheneb. Mõju avaldub kümneid meetreid ülalpool takistusi, puudest ja majadest ees- ja külgsuunas ning sadu meetreid allatuult. Künkad võivad teatavatest suundadest puhuva tuule täielikult blokeerida, kõrvaldades sel moel olulise tuuleallika. Seetõttu on tähtis läbi mõelda, kuhu turbiin paigaldada, ning teha
pöördeid ei vähendata (n = const), tõuseb kompressori tarbitav võimsus ja muutuvad teised näitajad nagu: 1. Turbokompressori pöörete arvu ntk vähenemine 2. Ülelaadimisõhu rõhu ps vähenemine 3. Õhutiheduse s vähenemine, 4. Õhukulu Gk vähenemine, 5. Liigõhuteguri vähenemine, 6. Heitgaaside temperatuuri Tg tõus, 7. Gaaside rõhu pT vähenemine enne turbiini 8. Gaaside kulu GT vähenemine turbiinile Olenevalt diiselmootori tööreziimist, turbokompressori ehitusest ja eelnimetatud parameetrite muutuse ulatusest ning eriti gaaside parameetrite Tt , pt , Gt muutustest enne turbiini võib turbiini poolt arendatav võimsus väheneda või kasvada. ± k T -1 k NT = T RT TT (1 - T kT )GTT , kT - 1 kus kT on adiabaaditegur; RT gaasitegur; TT gaaside temperatuur enne turbiini; pT
..700 m/s) ja rõhk silindris Ekspluatatsiooni käigus võivad väljalaskeaknad ummistuda sinna langeb kolvi liikumisel ASS-u suunas kiiresti. ladestunud koksistunud põlemisproduktidega. Väljalasketrakti , Eelväljalase ajal väljub kollektirisse ligi veerand heitgaaside hulgast turbiini düüside ja labidate mustumisega tõuseb vasturõhk ja gaaside pc= pz ja vb/vz = mistõttu rõhk kollektoris enne turbiini järsult tõuseb , andes turbiinile rõhk silindris võib tõusta kõrgemale õhu rõhust ressiiveris. Gaaside rõhu impulssi (joon. p.1). tungimisel läbipuheakende kaudu õhuressiiverisse tõusevad selles 2. Sundväljalase. piirkonnas temperatuurid, mis omakorda suurendavad koksi tekkimist 3.Avaldame komprimeerimiseks tehtud töö:
(taastuvenergia ettevõte 2009). 1.2.1 Jõgede hüdroenergia Enamik kasutusel olevast hüdroenergiast on jõgede hüdroenergia. Selleks kasutatakse jõele sobivasse kohta ehitatud paisu taha kogutud veemassi potentsiaalset energiat. Vesi juhitakse hüdroelektrijaama paisu taga oleva vee nivoost madalamal asuvatele veeturbiinidele, kus vesi annab oma energia (vee potentsiaalse energia muutumine vee kineetiliseks energiaks) turbiinile ja koos turbiiniga elektrigeneraatori rootorile kineetilise energiana. Generaatoris muundatakse see energia elektrienergiaks (Energiaõpik 2009). 1.2.1.1 Jõgede hüdroenergia kasutamise eelisteks on: · taastuv ja puhas energialiik; · ei raiska ressursse jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks; · hästi väljaarendatud tehnoloogia minihüdroelektrijaamad (MHEJ) on suhteliselt lihtsad, väga töökindlad ja pika tööeaga ( tavaliselt üle 50 a );
annaabi.ee 
