Sajandi lõpus tegutsesid juba peaaegu kõigis kihelkondades köstrikoolid Academia Gustaviana- Rootslaste rajatud eesti esimene gümnaasium , millest 1632 sai protestantlik ülikool, rajati vastukaaluks katoliiklikule õppeasutusele Koolidraama- õppekavastik, mille eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada neid värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilidega. Kirmes- suuremate kloostrite ja kirikute juures jumalateenistuste järel toimunud ilmalikud pidustused Turbekiri- nö kaitsekiri, mille rändmuusikud said linnalt tingimusel, et oled linna teenistuses või väljapaistev välismaine muusik
Koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tsehhi keelde tõlkimise. 1414.aastal kutsuti kokku Konstanzi linna kokku kirikukogu, mis pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi ning välja juurima mis tahes ketserluse, mille all mõeldi eelkõige Tsehhi reformatsiooni. Kutsuti ka Jan Hus (kutsujaks oli keiser Sigismund kes lubas kindlustada Husile julgeoleku). Teda võeti vastu viisakalt ja vabastati kirikuvande alt ning pärale jõudis ka turbekiri. Varsti pandi aga Hus vangi, kus ta pidi kannatama kuni Sigismund andis talle võimaluse esineda. Kõik toimus suletud uste taga ning istungid kujunesid ketserlikeks ülekuulamisteks. Husi sunniti oma seisukohtadest loobums kuid ta jäi endale kindlaks nind mõisteti surma tuleriidal. Hussiidid rajasid oma kindlustatud laagri Tabori mäele. Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid.
kokku Maapäeva. Ka oli maamarssali ametikoht vabaks jäänud ja sellele kohale tuli uus inimene valida. See polnud esimene Maapäev, millest Patkul osa võttis. Tema üllatuseks pakkusid kaaslased teda maamarssaliks. Patkuli auahnust tundes on väga imelik, et ta seda suurt au ei tahtnud ometi vastu võtta. Küll aga võttis ta vastu pakkumise olla Stockholmi saadetav delegaat. Seejuures oli hea, et teda ei saanud kuningas süüdistada omakasus, sest tal oli varasemast ajast kuninga turbekiri, et tema mõisad reduktsiooni alla ei käi. Patkuli kaaslaseks valiti Patkulist 20 aastat vanem kindralooberst parun Leonhard von Budberg. Suve lõpuks said need paberid korda, siis kogunes veel Maapäev Tartus, millest Patkul osa ei võtnud. Selle asemel said Maapäevale kogunenud temalt jahmatava kirja, kus öeldi, et Patkul Stockholmi minna ei saa, kuna Riia raad ja kuninglik ülemfiskaal seda ei luba. Mis oli juhtunud? Patkuli temperamentlik taltsumatus oli talle järjekordse
1521. aastal kutsuti Luther aru andma Wormsis toimuvale riigipäevale. Lutherile oli see triumfireisiks: igal pool võttis rahvas teda tervitustega vastu. Ka riigipäeva ees jäi Luther oma vaadetele truuks, lausudes 18. aprillil 1521 oma kuulsaks saanud sõnad: Hier stehe ich und kann nicht anders (Siin ma seisan ja teisiti ma ei või). Riigipäev pani 6. mail Lutheri lisaks kirikuvandele ka riigivande alla, mis sisuliselt tähendas lindpriiks kuulutamist. Keisri turbekiri kaitses Lutherit vaid riigipäevale kohale- ja sealt tagasisõiduks. Saksi kuurvürst Friedrich Tark, lavastanud röövlite kallaletungi, mille tagajärjel jäi Luther teadmata kadunuks, pakkus talle varjupaika Eisenachi lähedases Wartburgi lossis, kus Luther end junkur Jörgina varjates tõlkis Uue Testamendi saksa keelde. Rahvaliikumised. Reformatsioon vallandas mitmeid rahvaliikumisi. Üle kogu Saksamaa seikles arvukalt rändapostleid, kes levitasid oma ilmutusi ja viimsepäevaootusi