palju just eesti ettevõtteid oma klientidena. Kunda sadama klientuur jaguneb kahte gruppi: 1.Kaubaomanikud: a) Eksport · Kaubaomanikkudest on suurimad kliendid Puuettevõtted, mis eelkõige tegelevad paberipuu ekspordiga peamiselt Skandinaaviamaadesse aga ka puiduhakke ekspordiga. Suurimateks ettevõteteks on nt Stora Enso, Metsaforrest, Holmen, UBM ja Imavere saetööstus. · Turbatootjad, kes kasutavad Kunda sadamat on nt Rakvere Põllumajandus, Brelvex, Vestur · Tselluloosi eksportimise võimalust kasutab Estonian Cell, kes on Kunda sadama üks tähtsamaid kliente. Lisaks tselluloosi ekspordile on Estonian Cell ka kõige suurem Vedellastide importija. · Põllumajandussaaduseid ekspordivad eesti põllumajandussektori firmad Wiru Vili, PÜ Kevili ja Baltic Agro · Tsement ja tsemendiklinkerit ekspordib sadama omanik KNC
asemel, mis on tavapoodides saadaval. Tooteid saab pakkuda eelkõige eraisikutele, nii meestele kui ka naistele. Samuti kuuluksid sinna alla spa-d ja kuurortravikeskused, kes hakkaksid oma ettevõtetes klientidele pakkuma kvaliteetseid mudavanne ja teisi ravihoolitsusi. Kosmeetikatooted jõuaksid klientideni läbi tooteesitluste, reklaami (nii internetis, ajakirjades kui ka poodides) ning koostöö kosmeetikaettevõtetega. Meie partneriteks oleksid turbatootjad, ülikoolide laborid, tehnoloogia pakkujad ja toetuste ning rahastuse pakkujad. Tooteid saab müüa e-poodides ja talupoodides. Kulude alla läheksid turba kaevandamine ja selle käitlemine, investeerimine seadmetesse ja rajatistesse, seadmete hooldus, maksud ja personalikulud. Tulude alla läheksid investeeringutoetused. Võtmeressurssideks on hoidlad, töötajad ja tehnoloogiaalased teadmised. Võtmetegevustena
280. 1939.a. reorganiseeriti riiklike ettevõtete koondis Eesti turbatööstus ümber aktsiaseltsiks, kuhu kuulusid turbatööstusettevõtted Lavasaares, Tootsis ja Arukülas. Need andsid umbes poole kogu vabariigi kütteturba toodangust. Kokkuvõttes turbatööstuse tehniline baas oli siiski nõrk, kütteturba tootmisel kasutati vähetootlikke elevaatormasinaid. Enamik töödest tehti käsitsi hooajatööliste poolt. Enam mehhaniseeritud oli freesturba ja briketi tootmine. 5.5. Eesti turbatootjad aastatel 1945… 2000 5.5.1. Briketitööstused RAS Tootsi: 1939. aastal tööd alustatuna on Eestis vanim ja oli rajamisel Euroopa moodsaim. Tootsi Briketivabriku II kompleks anti käiku 1959. a. ja võimsus kasvas 100000 t aastas. Praegu toodab kuni 125000 t/a. Turvast veetakse Lavassaarest raudteega, mille pikkus on 22 km. Toodab ka alus ja väetusturvast. Pärast II Maailmasõda algas Tootsi tehase arengus uus etapp. Kohapealsetes töökodades ehitati ümber ja valmistati uusi masinaid
Kokku 907000 100 950000 100 1009101 100 >1000000 100 * vastavad arvud on leitud H. Seemeni poolt kaudselt Sootüüpide erinev osatähtsus erinevate uurimuste järgi tuleneb ilmselt kasutatud metoodikast. Soode liigitamisel võib aluseks võtta mulla, taimestiku või lähtuda turbatootmise seisukohalt. Näiteks taimestiku alusel võime sood nimetada siirdesooks, kuid muld on madalsooturvas. Turbatootjad loevad turbamaardlaks sellist soo osa pindalaga 10 ha ja enam, kus turbakihi paksus madalsoos on vähemalt 0,9 m, siirdesoos 1,1 m ja rabas 1,2 m. Nendel aladel on arvutatud ka turbavaru (2,37 miljardit tonni) (Orru, 1995). Ühe ja sama sootüübi piires võivad taimede kasvutingimused oluliselt erineda, mis põhjustab eriilmeliste taimekoosluste kujunemist ja sootüüpide alljaotuste - kasvukohatüüpide eraldamise vajaduse.
annaabi.ee 
